Suursaarte parvlaevahankele laekus vaid üks pakkumine

Kuigi suursaarte parvlaevaliinidele vedaja leidmiseks korraldatud rahvusvahelises hankes registreeris end üks Norra ja kolm Eesti ettevõtet, siis pakkumise esitas lõpuks vaid üks - üle seitsme aasta juba samu liine teenindanud Tallinna Sadamale kuuluv TS Laevad.

„Ega väga paljudel ei ole laevu varnast võtta,“ lausus regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubas väikese pakkumiste arvu peale. „Pingutasime selle nimel, et kaasata siia ka teisi,“ nentis ta.

Põhjuseid, miks vaid üks paekumine laekus, Ruubas öelda ei osanud, kuid ta märkis, et otsustavaks võis olla kasumimarginaali kogu lepingu täitmise perioodi jooksul kuni kaheksale protsendile toomine. Samuti lepingu üleminekuhankest tulenev seitsme-aastane pikkus ja uue, viienda laeva liinile tulemine.

„Sisuliselt on meie ülesanne tagada teenus. Arvan, et saime mõistliku pakkumise ja nüüd on seitsmeks aastaks ikkagi tagatud see, et nii Saaremaa kui Hiiumaa vahel on olemas kindel parvlaevaühendus,“ lausus ta.

Teenus jääb tulevikus suures plaanis samaks. Ülesõiduaeg ei muutu ja sõidugraafik jääb vähemalt sama tihedaks. Samuti jätkub parvlaevadel sooja toidu pakkumine.

Jaak Kaabel, AS Kihnu Veeteede juhatuse liige leiab, et pakkumise tegemise juures oli suurimaks takistuseks tõsiasi, et hankele sobivad laevad olid olemas ainult TS laevadel.

„Samuti oli argumendiks see, et pärast hangitava perioodi lõppu plaanib riik ehitada uued parvlaevad, mis teeks praegu erakapitali poolt uute laevade ehitamise mõttetuks. Eriti arvestades asjaolu, et hankel ei tohtinud pakkuda elektrilaevu või muid alternatiivkütustel sõitvaid keskkonnasõbralikke laevu, vaid ainult diislilaevu,“ lausus ta.

Riik kaalub võimalusi tuua neile liinidele 2033. aastast uusi, keskkonnasäästlikke riigilaevu, mistõttu olekski lepingu puhul tegemist n-ö „üleminekuperioodiga“. Kuna pärast 2033. aastat on liine teenindamas riigilaevad, siis täna ehitatavad laevad peaksid minema järelturule ja seal ei oleks Kaabei sõnul diisellaevad konkurentsivõimelised.

„Ükski ratsionaalselt mõtlev ettevõtja ei investeeriks 150-200 miljonit eurot sisuliselt eilsesse tehnoloogiasse perspektiiviga 7 aasta pärast seda investeeringut järelturul realiseerida,“ sõnas Kaabel.

Tulevikulaevad seilavad rohelisemalt

Praeguste plaanide järgi hakkab 2026. aastal viienda parvlaevana suursaarte inimesi teenindama uus hübriidlaev, mis hakkab kütusena kasutama peamiselt elektrit ning vesinikku. Laevaehitust rahastatakse Euroopa moderniseerimisfondist ja CO2 kvooditasu tuludest.

Laevaehituslepingu projekti järgi peab laev olema varustatud jõuseadmetega, mis töötavad vesinikkütuse elementidel, elektriakudel ja diiselgeneraatoritel, et võimaldada paindlikku, energiatõhusat ja keskkonnasõbralikku töötamist eri režiimidel.

Hange Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinide vedaja leidmiseks alates 2026. aasta sügisest kuni 2033. aasta sügiseni kuulutati välja mullu novembris. Hanke tähtaega lükati mitu korda edasi, sest seda vaidlustati.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi andmetel näitab viimaste aastate statistika, et aastas tehakse Saaremaale üle 17 000 reisi ja Hiiumaale ligi 6000 reisi.

Virtsu-Kuivastu liinil kasvas reisijate arv eelmisel aastal viis protsenti ja Rohuküla-Heltermaa liinil kolm protsenti.