Toots lahkub teenistusest 28. märtsil. Toots tõi esile, et 15 aastat tööd Virumaal ning seejärel 16 aastat peadirektori asetäitjana on päris pikk aeg, mille jooksul oleme suutnud vastastele Eesti julgeoleku vastu tegutsemise teha piisavalt keeruliseks. „Nii pika aja jooksul on võimalik nende tulemusteni jõuda ainult koos tõhusa meeskonnana töötades,“ sõnas Toots. „Olen püüdnud anda endast parima Eesti riigi heaks.“

Kaitsepolitseiameti peadirektori Margo Pallosoni sõnul on Tootsi panust raske üle hinnata. „Ta on kindlasti üks legendaarsematest kaitsepolitseinikest,“ sõnas Palloson. „Tema ametiajal süüdimõistva kohtuotsuseni jõudnud kokku 23 valdavalt Venemaa, aga ka Hiina kasuks tegutsenud riigivastaste kurjategijate juhtumit kõnelevad enda eest – julgeoleku tagamisel loeb tulemus.“

Pallosoni sõnul on Taavi Narits piisavalt pika Venemaa luure- ja mõjutustegevuse vastu töötamise kogemusega ning andnud panuse väga olulistes kaasustes.

Narits sõnas, et mõistab, kuivõrd vastutusrikka töö ta üle võtab. „Ukraina sõja ja Venemaa agressiooni valguses on Kaitsepolitseiameti roll ning ülesanded erakordse tähendusega. Eesti vastase luure- ja mõjutustegevuse tõkestamisega peame tagama Eesti vabaduse, püsima jäämise ning vajadusel hoidma ära sõda,“ lausus Narist ametikohta üle võttes. 

Narits on kaitsepolitseis töötanud nii peamajas kui ka regionaalses osakonnas, viimastel aastatel büroo juhina. Ta on lõpetanud Sisekaitseakadeemia magistriõppe cum laude.

Vastuluure valdkonna kohta leiad täpsemat infot kaitsepolitsei veebilehelt.

Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja nimetab ametisse kaitsepolitsei peadirektori ettepanekul siseminister. Kaitsepolitsei peadirektoril Margo Pallosonil on kokku kolm asetäitjat. Naritsa kõrval jätkavad Andres Ratassepp ja Martin Perling.