Kas olete külastanud Eesti turistide seas populaarset Livu Akvaparks veeparki Lätis Jurmalas? Kui jah, siis on tõenäoline, et Vladimir Putini režiimile on teie nägu tuttav. Nimelt reklaamib Venemaa julgeolekuorganitega otseselt seotud näotuvastamise ettevõte NTechLab üht Baltikumi suuremat veeparki enda kliendina.

„Koostöökogemus Läti veepargiga Livu Akvaparks näitas, et tehnoloogia abil saab ära tunda nägusid eriti keerulistes oludes – kui esinevad veepritsmed, päikesevalgus ja suur liikumine –, aga ka suure täpsusega laste nägusid,“ kirjeldas NTechLab 2019. aastal pressiteates. Läti Delfi andmetel kasutas veepark NTechLabi tarkvara veel 2023. aasta kevadelgi, kuigi veepark keeldus seda kinnitamast või ümber lükkamast. Eesti Delfi küsimustele veepark ei vastanud.

Idufirmast sõjatööstuse osaks

Artiklisarjas „Kremli lekked“ oleme varem paljastanud, kuidas Venemaa presidendi administratsioon kasutas sealsete „presidendivalimiste“ eel Venemaa riigieelarvest sadu miljardeid rublasid ulatuslikuks ajupesukampaaniaks, mis hõlmab kogu ühiskonda, alates juba eelkoolist. Kremlist lekkinud dokumentidest selgub samuti, kuidas Venemaa ehitab ulatuslikku tehisintellektil põhinevat jälgimisaparaati, mis suudab elanikke praktiliselt reaalajas jälgida ja salvestada kõike – alates nende tujust ja lõpetades kaaslastega, kellega koos aega veedetakse.

Lekkinud dokumentidest on näha, kuidas Vladimir Putini administratsioon on eraldanud jälgimistehnoloogiate arendamiseks kuni aastani 2026 ligi 110 miljonit eurot (ligi 11 miljardit rubla). Dokumentide kohaselt tahetakse asutada keskne jälgimissüsteem presidendi administratsiooni koosseisu kuuluvas uurimis- ja andmekeskuses GLAVNIVTS. Mainitud NTechLab on projekti üks osa.

„Kremli lekked“ on Venemaa presidendi administratsioonist lekkinud dokumentidel põhinev artiklisari. Dokumendid, millest värskeimad pärinevad eelmise aasta detsembrist, sai enda valdusse Delfi ja me jagasime neid ühiseks uurimiseks ajalehega Expressen Rootsist, YLE Soomest, Venemaa sõltumatute väljaannetega Meduza ja iStories, Kesk-Euroopa ja Poola uurivate väljaannetega VSquare.org ja Frontstory.pl, Saksamaa uuriva ajakirjanduse keskusega Paper Trail Media ning sealse ajakirjaga Der Spiegel ja telekanaliga ZDF, Austria ajalehega Der Standard ja Tamedia väljaannetega Šveitsis.

NTechLab on Venemaa riikliku olulisima sõjatööstusettevõtte Rosteci pikaaegne harufirma. See side on ammu avalik: näiteks teatas Rostec 2019. aastal avalikus pressiteates NTechLabi tehnika tarnimisest Venemaa sõjaväele ja eriteenistustele.

Esialgu oli NTechLab lihtsalt üks Venemaa iduettevõte, kuid siis sisenes sinna investorina Venemaa riiklik sõjatööstusäri. Ettevõtte asutajad aga lahkusid firmast Ukraina täiemahulise sõja ajal, kui nad avastasid, kui ebaeetiliseks on nende loodud äri muutunud. Nii saigi NTechLabist Venemaa võimu kontrolli tööriist.

Delfi ja partnerite käsutuses olevatest Venemaa eelarvedokumentidest selgub, et presidendi administratsioon ostab NTechLabilt spetsiaalset näotuvastuse tarkvara FindFace, mille eest administratsioon maksab umbes 800 000 eurot aastas. Tarkvaraga on varustatud sajad tuhanded kaamerad kümnetes regioonides üle Venemaa.

Eelarvesse kirjutatud kommentaaride põhjal on selge, et Putini administratsioon kasutab tarkvara just poliitilistel eesmärkidel. „Sisepoliitikaga seotud eesmärgid: sisepoliitikale riske kujutavate ohtude ja objektide aegsasti tuvastamine /…/ niisamuti ebalojaalse/hävitusliku käitumise kontrollimine,“ seisab ühes dokumendis.

Tarkvara on võimeline näo pinnalt tuvastama, millisesse „tutvusringkonda“ inimene kuulub ning kes, kellega ja kus on viibinud.

NTechLabi sõnul suudab FindFace’i süsteem tuvastada isiku kahe sekundiga ning määrata lisaks tema identiteedile ka inimese soo, vanuse ja meeleolu. Lisaks üksikutele nägudele kaardistab tarkvara ka tutvusringkondi ehk koondab nägusid, mida on näinud viibimas ühes seltskonnas.

Seejuures saab inimesi andmestikus filtreerida ka näiteks emotsioonide järgi, lisades märksõnaks „vihane“, „hirmul“, „kurb“, „neutraalne“, „vastikustunne“, „õnnelik“, „üllatunud“ jne. Neid parameetreid saab omakorda siduda omadustega nagu vanus ja sugu või ka sellega, kas inimesel on habe või kannab ta päikseprille. Ühtlasi on tarkvara võimeline pakkuma inimese päritolu.

Kulus Navalnõi matustel ära

Üks selge näide tarkvara kasutamisest on ilmnenud viimaste kuude jooksul, kui pärast Venemaa „presidendivalimiste“ võitjaks kuulutamist kutsus Putin julgeolekuteenistusi üles reeturite jahti intensiivistama.

Sellega alustati Aleksei Navalnõi matustel osalenutest, kelle näod on tänu mainitud jälgimistehnoloogiale režiimile nüüd teada.

Venemaa inimõigusorganisatsioon OVD-Info on tuvastanud vähemalt 19 juhtumit, kus märtsi algul Navalnõi matustel osalenu on hiljem näotuvastustarkvara abil vahistatud. Organisatsiooni advokaat Maria Nemova märkis, et see pole siiski lõplik arv, sest kinni peetud meeleavaldajad ei pruugi teadagi saada, kas tarkvara nende peal kasutati.

Näide toimikust, kuidas Venemaa võimud kasutavad vanaproua tuvastamiseks ja karistamiseks näotuvastustarkvara.

Lisaks teisitimõtlejatele Venemaal on tarkvara kasutatud ja treenitud pahaaimamatute inimeste peal laias maailmas.

NTechLabi osalusel muudeti – niigi korruptiivsete altkäemaksuafääride tulemusel aset leidnud – 2018. aasta Venemaa ja 2022. aasta Qatari jalgpalli maailmameistrivõistlused jälgimistarkvara suurimaks katselaboriks. Nimelt rakendati NTechLabi tarkvara suurvõistlusi külastanud rahva peal.

Qataris kasutati näotuvastust isegi suuremas mahus kui Venemaal.

Maailmameistrivõistluste ajal oli süsteem ühendatud jalgpallistaadionitel, fännialal ja sündmusi ümbritsevates linnades olevate kaameratega. NTechLabi andmetel salvestati sel viisil 1,8 miljoni külastaja biomeetrilised andmed ning võrreldi neid kurjategijate ja „teiste huvi pakkuvate isikute“ andmebaasidega.

Seejuures teatas Rostec 2022. aastal, et Qataris kasutati näotuvastust isegi suuremas mahus kui Venemaal. Samal ajal oli Rostec juba ulatuslike rahvusvaheliste sanktsioonide all oma otsese rolli tõttu Venemaa agressioonis Ukrainas. See tähendab, et ka emba-kumba spordivõistlust külastanud Eesti inimeste biomeetrilised andmed on nüüd Venemaa riigiaparaadil olemas.

Rahvusvahelise jalgpalliliidu (FIFA) turvajuht Helmut Sprahn sõnas Delfile ja meie partneritele, et FIFA ise ei vastuta sellise tehnoloogia kasutamise eest, vaid sellised asjad on korraldajamaade võimude otsustada.

„Süsteem tundis su ära“

Delfi vestles – koostöös Ühendkuningriigi partneriga The Bureau of Investigative Journalism ja Saksamaa väljaandega Paper Trail Media – Venemaa opositsionääri ja Moskva Donskoi rajooni endise voliniku Vladimir Sališakiga. Sališak, kes nüüd elab Saksamaal paguluses, on jälgimistehnoloogia võimu isiklikult kogenud.

Vene opositsionäär selgitas, et sattus vangi, sest metroojaama kaamerad viisid ta näo kokku nädal varem toimunud meeleavaldusel kogutud pildimaterjaliga.

Teatavasti vahistasid Venemaa võimud 2021. aasta jaanuaris äsja Saksamaalt haiglaravilt kodumaale naasnud Navalnõi, kes avaldas seejärel dokumentaalfilmi Putini kurikuulsast paleest. See tõi kaasa meeleavaldused üle Venemaa.

Sališak rääkis, et oli ühel 23. jaanuaril alanud protestil kohal. Enda sõnutsi ei skandeerinud seal midagi, lihtsalt vaatles. Juba toona märkas ta, et protestide lähistele pargiti salapärased autod, mis olid varustatud kaameratega.

Nädal pärast protestiüritusel osalemist oli Sališak teel koju läbi Krõlatskoje metroojaama, mis oli samuti varustatud näotuvastustehnoloogiaga. Seal nabisid võimud ta kinni. Politsei ütles talle, et vahistamine toimus, sest „süsteem tundis ta ära“.

„Mul oli meeleavaldusel müts peas, seega said nad näha vaid osa minu näost. Kuid kaamerad tundsid mu ikka ära. Nädal hiljem tundsid mind ära metroojaama kaamerad, mis andsid häiret. Sisenesin vagunisse, kuid politsei peatas metroorongi kinni ja vahistas mu,“ kirjeldas opositsionäär.

Sališak istus meeleavaldamise eest 15 päeva vangis.

Seoseid üle terve maailma

Hoolimata otsesest seosest Putini administratsiooni, Venemaa julgeolekuasutuste ja sõjaväega, tegutseb NTechLab enda väitel suisa 30 riigis. Konkreetseid riike nimetamata on ettevõte varem esile toonud, et nad tegutsevad nii Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas, Lõuna- ja Kagu-Aasias kui ka Euroopas.

Kuna firma peaks olema alates 2023. aasta juunist Euroopa Liidus sanktsioonide all, on ebaselge, kas viide tegutsemisele Euroopas on veel tõene ehk kas siinsed projektid on saanud jätkuda. Sanktsioonide kehtestamist põhjendas euroliit NTechLabi olulise panusega inimõiguste rikkumistesse.

On üsna tõenäoline, et Küprose kehamiga ei tohi äri ajada.

Marie Allikmaa

Seejuures kuulub NTechLabi Venemaa ettevõte Küprosel asuvale valdusfirmale. Seega opereeritakse ettevõtet justkui Euroopa Liidu õigusruumis. Siiski jääb selgusetuks, kas lisaks sanktsioonide alla pandud Venemaa ärikehale on ka Küprose NTechLab sanktsioonide all, sest Eesti ametkonnad ei osanud sellele täie kindlusega vastata.

„On üsna tõenäoline, et Küprose kehamiga ei tohi äri ajada,“ arvas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlusosakonna juhataja Marie Allikmaa.

Kaevudes NTechLabi osanikeringi, selgub, et tänavu lisati sinna üks Rosteci pikaaegne tippjuht eraisikuna ning riigifirmat otseselt arvukate osanike hulgast Delfil leida ei õnnestunud.

Ettevõtte osanike hulka kuulub veel terve rida valitsussidemetega investeerimisfonde Saudi Araabiast ja Araabia Ühendemiraatidest. Seega võib öelda, et Pärsia lahe riigid teevad Venemaa sõjatööstusega koostööd.

Lisaks on NTechLabi üks osanik ligi 20% osalusega Venemaa-Armeenia oligarh Ruben Vardanjan, hüüdnimega „Putini rahakott“, keda jahivad praegu Ukraina eriteenistused tema rolli tõttu Ukraina sõja sponsoreerimisel. Ukrainlastest jõudis ette aga Aserbaidžaan, kes vahistas Vardanjani väidetava „terrorismi“ sponsoreerimise tõttu konfliktis Armeeniaga.

„Hollandi“ Yandex näitab, kuidas NTechLabiga koostööd jätkata

Paralleelselt Delfi ja partneritega uurisid NTechLabi tegemisi ka Ühendkuningriikide väljaanded Follow The Money ja The Bureau of Investigative Journalism. Nemad tuvastasid, kuidas tuntud Venemaa otsingumootori Yandex Hollandi tütarfirma Toloka on hoolimata sanktsioonidest NTechLabi partner.

Nimelt palkab Toloka inimesi üle maailma, tihti arengumaadest, et need treeniks NTechLabi tarkvara algoritme. Näiteks peavad nad laadima süsteemi fotosid inimeste nägudest. Projekt on jätkunud ka pärast NTechLabi Euroopas sanktsioonide alla panekut.

Euroliidu sanktsioonidest kõrvale hiilimiseks vormistasid Toloka ja NTechLab oma koostöö ühe Šveitsi ärikeha kaudu.

Seejuures tasub ka märkida, et kuigi Toloka emafirma Yandex on Venemaa otsingumootorina üldtuntud, maalib selle Euroopa haru end avalikkuse ees jäigalt Hollandi ettevõttena, mis on Venemaa emafirmast täielikult eraldunud.