Washingtoni ülikooli osana tegutseva uurimiskeskuse Tervise Mõõdikute ja Hindamise Instituudi vanemteadur Stein Emil Vollseti sõnul toob selline suundumus kaasa „beebibuumi“ ja selle lõhe kogu maailmas. Buum koondub madalama sissetulekuga riikidesse, mis on vastuvõtlikumad poliitilisele ebastabiilsusele.

Kolmapäeval avaldatud uuring prognoosib, et 2050. aastaks on 155 riigi sündimus madalam kui rahvastiku asendustase, vahendab Reuters. 2100. aastaks peaks selliste riikide arv kasvama 198ni.

Teadlaste sõnul sünnib sajandi lõpuks üle kolmveerandi elussündidest madala ja madalama keskmise sissetulekuga riikides. Neist üle poolte Sahara-taguses Aafrikas.

Uuringu järgi on ülemaailmne sündimuskordaja (keskmine sündide arv naise kohta - toim) langenud ligikaudu viielt lapselt 1950. aastal 2,2-le 2021. aastal. Eriti murettekitavate näidetena tuuakse esile Lõuna-Korea ja Serbia, kus sündimuskordaja on alla 1,1 naise kohta.

Teadlaste sõnul peegeldavad langevad sündimusnäitajad kõrge sissetulekuga riikides naiste suuremaid võimalusi haridusele ja tööhõivele. Nende sõnul viitab see ühtlasi see tungivale vajadusele teistes piirkondades parandada naiste juurdepääsu kaasaegsetele rasestumisvastastele vahenditele ja haridusele.

Uuringus toonitatakse sedagi, et elanikkonna vähenedes muutub majanduskasvu säilitamiseks vajalikuks toetumine avatud immigratsioonile.

Prognoosid põhinevad uuringutel ja andmetel, mis koguti aastatel 1950 kuni 2021 ülemaailmse haiguste, vigastuste ja riskitegurite koormuse uuringu raames. Samas märkisid uuringu autorid, et prognoosi piiras varasemate andmete kvantiteet ja kvaliteet, eriti COVID-19 pandeemia ajal (2020-2021).