Peaminister Nikol Pašinjan ütles, et valitsus on otsustanud demarkeerida kogu piiri, sealhulgas tagastada alad, mis asuvad Aserbaidžaani rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumil, kuid mida on kontrollinud Armeenia alates Nõukogude Liidu lagunemisest.

„Meie poliitika on see, et me peame sõda ära hoidma – me ei tohi lubada sõjal alata,“ ütles ta. Pašinjan väitis, et kui piiriäärseid külasid ei loovutata, võib Armeenia „nädala lõpuks“ rünnaku alla sattuda.

Mullu septembris tabas Jerevani suur kaotus, kui Bakuu väed vallutasid välkpealetungis tagasi Mägi-Karabahhi. Selle tulemusena põgenes piirkonnast hinnanguliselt 100 000 etnilist armeenlast.

Detsembris leppisid pooled kokku läbirääkimiste alustamises rahulepingu sõlmimiseks.

Aserbaidžaani sõnul on tema maade tagastamine vajalik eeltingimus rahulepingu sõlmimiseks, et lõpetada kolm aastakümmet kestnud konflikt Mägi-Karabahhi piirkonnas. Paljud Armeenia piirialade elanikud on alade tagastamisele vastu seisnud, pidades seda Aserbaidžaani sekkumiseks piirkondadesse.

Armeenia on otsinud tihedamaid sidemeid läänega alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse. Panšinjan ütles eelmisel aastal Politicole, et Moskva ei ole enam usaldusväärne julgeoleku tagaja.

Peaministri teade tehti avalikuks ajal, mil NATO peasekretär Jens Stoltenberg oli Armeenias visiidil. Stoltenberg kiitis riigi kasvavat toetust Ukrainale ja ütles, et allianss toetab selle „suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust“.

„Me tahame jätkata ja arendada olemasolevat poliitilist dialoogi ning laiendada oma partnerlust alliansi ja mõnede selle liikmetega,“ märkis Pašinjan pärast kõnelusi.