Politoloog Karmo Tüür märkis, et kogu Eesti peale oli avatud vaid üks hääletuspunkt. „Kõik, kes pidasid vajalikuks end saatkonna juurde kohale tuua, hääletasid nii, nagu vaja. See oli kõige puhtam meelsusavaldus,“ tõdes ta. Tüüri sõnul polnud tegu mitte niivõrd valimistega, kui toetusavaldusega Putinile.

Tüür lisas, et mitmes välismaa valimispunktis ei lastud hääletama inimesi, kes olid suure tõenäosusega tulnud valima mõnd Putini vastaskandidaati. „Kes kandsid näiteks Navalnõi särki või märki,“ kirjeldas Tüür.