„Kui tulevikus saadakse aru, et Euroopa julgeolekuolukord on päriselt hapu ja sinna tuleks rohkem raha investeerida, siis see programm valmistab meid ette selleks, et me ei pea enam nuputama, kes ja kuidas seda teeb,“ ütles Salm saates „Minu Eesti, minu Euroopa“.

Lisaks on see tema sõnul kaitsetööstuse fookusega, mis tähendab, et see ei lähe Euroopa Liidu mandaadist välja ning ei valmista ette näiteks Euroopa sõjaväe ehitamist.

Ka Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela nõustub, et näiteks sõjamajandusele üleminekuks pole see kindlasti piisav summa. Samas näitab see tema sõnul, et Euroopas saadakse iseseisva ning konkurentsivõimelise kaitsetööstuse olulisusest aru. „1,5 miljardit eurot on seemneraha, mille eesmärk on katta järgmise kahe ja poole aasta suund sinna, kuidas me teatud tööstust ja ühishankeid arendada saame,“ rääkis Loonela.

Nii Salm kui Loonela nõustusid, et praegu pole kommertspankadel võimekust ja soovi kaitsetööstusesse panustada. Nüüd pakkus Euroopa Komisjon välja, et tulevikus võiks ka Euroopa Investeerimispanga tingimustes olla säte, kus kaitsetööstusesse võib laenu anda. „Kaitsetööstus liigitub praegu samasse patta, kus on relvad, narkootikumid ja prostitutsioon, kuid ka sellest probleemist on Euroopa Liidu liidrite tasemel aru saadud,“ näitlikustas Salm.

Euroopa Liit pakkus ühenduse kaitsetööstusele välja 1,5 miljardi euro suuruse programmi, millega peaks hoogustuma piirkonna kaitsetoodangu tootmine.

Saates tuleb juttu ka tööstuspargi rajamisest Eestisse, kaitseinvesteeringutest Ukrainasse ning ka niinimetatud miljoni mürsu algatusest, mille kohta ütles Salm, et selle üle arutleti pikalt ja see oli nagu surnud koera ühe aia tagant teise taha viskamine. Lõpuks saadi siiski selle olulisusest aru ning initsiatiiv tehti teoks, mis näitab, et Euroopas võtavad asjad aega, aga need tehakse ära.

Saadet toetab Euroopa Komisjoni Eesti esindus.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena