„Üks asi on selle kaasuse eetiline, teine õiguslik pool. Laanet ei näinud oma tänahommikuses kommentaaris ajakirjandusele kummaski aspektis probleemi. Loomulikult on sügav probleem mõlemas aspektis,“ kirjutas Reinsalu sotsiaalmeedias.

„Ajakirjanduses avaldatud andmete pinnalt on eelduslikult tegemist sooritatud korruptsioonivastase süüteoga, mis seisneb toimingupiirangu rikkumises. Seda menetlevaks asutuseks on keskkriminaalpolitsei. Korruptsioonisüüteo menetlus ja võimalik süüdimõistmine tähendanuks niikuinii ministri ametist lahkumist,“ märkis Reinsalu.

Reinsalu sõnul on valitsus nüüdseks lisaks valetamisele ja majandust hävitavale poliitikale määritud ka justiitsministri korruptsiooniga.

Justiitsminister astub ametist tagasi

Laupäeval teatas justiitsminister Kalle Laanet, et astub ametist tagasi.

Laanet otsustas täna pärast peaminister Kaja Kallasega rääkimist meedias ilmunud uudiste valguses tagasi astuda. „Selleks, et tagada õigusselgus ja valitsuse töörahu, otsustasin täna, et ei jätka justiitsministrina. Teiseks põhjuseks minu tagasiastumiseks on see, et avalikkuses on isikliku rünnaku alla sattunud minu lähedased, kes ei ole seda kuidagi ära teeninud,“ ütles ta.

Laanet täidab enda tööülesandeid justiitsministrina edasi seni, kuni Vabariigi President on peaministri ettepanekul uue justiitsministri ametisse nimetanud.

Eesti Ekspress kirjutas täna, kuidas Laanet üürib ministeeriumi raha eest Tallinna kesklinnas oma kasupoja korterit. Sama tegi ta kaitseministrina. Nii 2021.–2022. aastal kaitseministrina kui ka 2023. aastast justiitsministrina on ta korteri üürimise eest küsinud ja saanud hüvitist. Läbi kahe ministriperioodi on tema üüriarveid kinni makstud üle 12 000 euro eest.

2023. aasta algusest kehtiv määrus ütleb, et eluasemekulude hüvitamise taotluses tuleb ministril kinnitada, et üürileping pole sõlmitud seotud isikuga korruptsioonivastase seaduse mõttes. Seaduse järgi on seotud isikuks ka ametiisiku laps – ka lapsendatu ja abikaasa laps. Samuti peetakse seotud isikuks sellist firmat, millest vähemalt kümnendik kuulub seotud isikule või mida seotud isik juhib.