Üks ametnikest ütles Reutersile, et paketi rahastamine pärineb hiljutiste ostude eest Pentagonile tagastatud krediitidest ja eeldatakse, et see sisaldab suurtükimürske.

Seni on USA armee eelkõige ostnud laskemoona ja sõidukeid. Viimane väljamakse tehti 2023. aasta detsembris, seejärel said varude täiendamiseks vajalikud vahendid otsa.

Valge Maja on püüdnud leida viise täiendava sõjalise abi saatmiseks, arvestades olukorraga lahinguväljal ja kongressi vabariiklaste vastuseisule saata Kiievile täiendavaid rahalisi vahendeid.

USA ametnikud on uurinud ka võimalusi arestida umbes 285 miljardi dollari (261 miljardi euro) väärtuses 2022. aastal külmutatud Venemaa varasid, et kasutada seda Ukraina abistamiseks.

Tagastatud vahendite kasutamine avab võimaluse saata Ukrainale kiiremas korras abi olemasolevatest varudest. Samal ajal ootab Bideni administratsioon, et seadusandjad kiidaksid heaks täiendava rahastamise.

Vabariiklastest esindajatekoja spiiker Mike Johnson on seni keeldunud hääletamast 60 miljardi dollari (55 miljardi euro) suuruse abipaketi üle. Meede on läbinud demokraatide juhitud senati. Nii vabariiklased kui ka demokraadid parlamendis väidavad, et meede läheb läbi, kui esindajatekoja vabariiklaste juhid lubavad hääletada.

USA luureagentuuride juhid on avaldanud survet esindajatekoja liikmetele, et täiendav abipakett heaks kiidetaks. Nad on öelnud, et see ei ergutaks ainult Kiievit Venemaaga võitlemisel, vaid pärsib ka Hiina agressiooni.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et olukord riigi sõja rindel Venemaaga on viimase kolme kuu parim, kuna Venemaa edasitung on peatatud. Ta märkis ka, et olukord võib kiiresti muutuda, kui uusi tarneid ei tule. Zelenskõi on varasemalt öelnud, et Venemaa valmistab ette uut pealtungi, mis algab mai lõpus või suvel.

Jaga
Kommentaarid