„Ukraina sõja ja Venemaa kasvavate impeeriumipüüdluste taustal peavad NATO-sse kuuluvad riigid tegutsema julgelt ja kompromissitult,“ ütles Duda NATO-ga ühinemise 25. aastapäeva pöördumises.

„Sõda Ukrainas on selgelt näidanud, et USA on ja peaks jääma Euroopa ja maailma julgeolekuküsimuste liidriks,“ ütles Duda kõnes. „Samas peavad ka teised NATO riigid võtma suurema vastutuse kogu alliansi julgeoleku eest ning oma vägesid intensiivselt moderniseerima ja tugevdama.“

Duda sõnavõtt toimus samal päeval, kui NATO peakorteri ette heisati värske allianssi liikme Rootsi lipp. Soome liitus NATO-ga eelmisel aastal. Duda sõnul on tegemist ajaloolise sündmusega, sest allianssiga liituvad seni neutraalset staatust hoidnud riigid.

Sellest olenemata on vaja julgeid otsuseid, ütles Duda.

NATO liikmed on kokku leppinud, et oma kaitsekulutusi suurendatakse 2%-ni SKT-st, kuid suur osa liikmesriike pole seda veel teinud.

NATO liikmetest kulutab Poola protsentuaalselt kaitsele kõige rohkem, 4% SKT-st. Samuti kulutab suurim liige USA kaitsele üle 3% SKT-st. See annab USA-le ja Poolale positsiooni, et „näidata eeskuju ja pakkuda teistele inspiratsiooni“, ütles Duda The Washington Posti artiklis.

„Vene Föderatsioon on lülitanud oma majanduse sõjarežiimile. Ta eraldab enda relvastamiseks ligi 30% oma aastaeelarvest,“ väitis Duda artiklis. „See arv ja muud Venemaalt tulevad andmed on murettekitavad,“ ütles ta.

Bideni administratsioon arvas, et Duda üleskutse tõsta kaitsekulutuste eesmärki võib hetkel olla liiga ambitsioonikas.

USA välisministeeriumi pressiesindaja Matthew Miller ütles, et esmalt peaksid kõik riigid saavutama 2% künnise. Kuigi selle saavutamises on nähtud edusamme, siis täiendavast ettepanekust saab hakata rääkima hiljem, lisas ta.