Kaks nädalat tagasi kirjutas Delfi koos rahvusvaheliste partneritega, et Vladimir Putin plaanib okupeeritud Ukraina aladelt rahvusvahelise Punase Risti välja lüüa ning asendada selle „neutraalsust ja sõltumatust“ alustaladena reklaamiva Venemaa Punase Ristiga (RKK). See aga läheks vastuollu Punase Risti aluspõhimõtetega.

Vähe sellest. Meie „Kremli lekete“ uurimine paljastas, et nii mõnedki RKK juhtivad tegelased võtavad avalikult sõna Venemaa sõjategevuse õigustamiseks ning RKK sõlmis koostööleppeid sanktsioonide all organisatsioonidega, mis muu hulgas varustavad Vene sõdureid relvastuse, varustuse ja rahaga. Tagatipuks selgus, et RKK president Pavel Savtšuk kuulub korraga mitme riikliku propagandaorganisatsiooni ladvikusse.

Näiteks oli Savtšuk vähemalt kuni Delfilt küsimuste saamiseni Ülevenemaalise Rahvarinde (ONF) keskstaabi liige. ONF-i juhib Putin isiklikult ja muu hulgas on selle nimele registreeritud Venemaa sõjasümboli „Z“ kaubamärk. Savtšuk aga istub ühtlasi rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu föderatsiooni (IFRC) juhatuses.

Lääne valitsused nõuavad uurimist

Rahvusvahelise Punase Risti üks olulisemaid annetajaid on USA välisministeerium. Sealne esindaja nimetas „Kremli lekete“ paljastusi äärmiselt muret tekitavaks ja kinnitas, et välisministeerium on selguse saamiseks IFRC-ga ühenduses.

Sama kinnitas Rootsi välisministeeriumi esindaja: „Neil teemadel on nüüd vaja täit selgust. Ootame, et IFRC tegeleks sellega kohe ja kooskõlas oma põhikirjaga, mis sisaldab selliseid meetmeid nagu [RKK liikmesuse] peatamine ja väljaviskamine.“

Ka britid hoiavad rahvusvahelise Punase Risti tegevusel nüüd silma peal. „Meile on kinnitatud, et meie abist ei ole mitte midagi [läinud Venemaa Punasele Ristile] ei 2022. aastal ega ka hiljem pärast Venemaa ebaseaduslikku sissetungi Ukrainasse,“ ütles Ühendkuningriigi välisministeeriumi esindaja.

IFRC on otsustanud tagaplaanile hoida. Seni on nad avaldanud vaid, et kontrollivad RKK ja selle presidendi Savtšuki kohta esitatud väiteid. Mida see kontroll tähendab, kes seda teeb ja miks ei ole alustatud ametlikku uurimist, IFRC ei avalda.

Vene Punase Risti koostöö küüditajatega

Samal ajal kui IFRC väiteid kontrollib, saavad Delfi ning meie partnerid Expressen (Rootsi); Der Spiegel, ZDF ja Paper Trail Media (Saksamaa); The Guardian (Suurbritannia); YLE (Soome); Der Standard (Austria), Tamedia (Šveits) ja Kesk-Euroopa uuriva ajakirjanduse väljaanne Vsquare paljastada järjekordsed sidemed, mis näitavad, et RKK ning Putini sõja- ja propagandamasinavärgi sidemed on veelgi ulatuslikumad kui seni teada.

Tänavu 24. jaanuaril allkirjastasid Venemaa Punane Rist ja okupeeritud Krimmis asuv Venemaa lastelaager Artek koostöölepingu. Mõlema organisatsiooni veebilehed uhkustavad fotodega, millel Savtšuk ja Arteki direktor Konstantin Fedorenko lepingut allkirjastavad. Lepingu järgi on tegemist „noorte harimise koostöö tugevdamise olulise sammuga“ ning „vastutustundliku ühiskonna tulevikuliidrite ja -kodanike potentsiaali avamisega“.

Vene Punase Risti presidentPavel Savtšuk (paremal) ja Arteki lastelaagri direktor Konstantin Fedorenko allkirjastasid koostöölepingu.

Ainult et Vene riigile kuuluv Artek ei ole tavapärane lastelaager. Artekit on laialdaselt süüdistatud okupeeritud Ukraina aladelt küüditatud laste kinnipidamises. Fedorenkole, kes fotodel naeratades Savtšuki kätt surub, on sanktsioonid kehtestanud nii Euroopa Liit, Ühendkuningriik kui ka USA just Ukraina laste küüditamisega seotuse tõttu ning Ukraina lastele Venemaa sõjaväeliste ja patriootlike laagrite korraldamise eest.

Fedorenkole sanktsioonide määramist saatis USA välisministeeriumi kirjeldus, mille järgi on Arteki suvelaager vastu võtnud Ukraina lapsi, kes seejärel suunati „ulatuslikku patriootlikku ümberõppeprogrammi, kust ei lubatud oma perekonna juurde naasta“.

Raporti järgi osales laagris Tuleviku Komandörid umbes 50 Ukraina last, kes pidid tutvuma sõjavarustusega ja tulistama õppima.

Kui pöördusime kommentaari saamiseks Savtšuki poole, suunas ta kategooriliselt kõik päringud RKK avalike suhete osakonda ja katkestas kõne. Hilisematele e-kirjadele me vastuseid ei saanud.

IFRC aga teatas, et ei ole selle ega teiste uute avastuste kommenteerimiseks veel valmis. „See info lisatakse väidete hulka, mida me kontrollime, enne kui otsustame järgmiste sammude üle,“ seisis nende vastuses.

Yale’i ülikooli juures tegutseva tervishoiuinstituudi raporti järgi on Artek üks neist laagritest, kuhu viidud lastel ei lubatud koju naasta. „Lapsevanemad kirjeldasid ka, et neil ei olnud võimalik saada oma lapse olukorrast ega asukohast informatsiooni, kui nende kojuminek keelati,“ seisab raportis.

Artek korraldab Krimmis lastelaagreid koos Venemaa võimu- ja valitsusasutustega. Teiste seas on nende partneriteks näiteks riiklik organisatsioon Noorte Armee (Юнармия), riigi peaprokuratuur, Venemaa uurimiskomitee, vanglaamet ja Musta mere laevastiku kolledž.

Üleriigilise ja ultrapatriootliku Noorte Armee tegevust suunab otseselt Venemaa kaitseministeerium. Muu hulgas saab see riigieelarvest raha „Kremli leketega“ paljastatud salajase informatsioonisõja rea pealt.

Kui USA kehtestas mullu Noorte Armeele sanktsioonid, nimetati otsusega kaasnenud teates seda Vene kaitseministri Sergei Šoigu loodud liikumiseks, mis vastutab Ukraina okupeeritud alade koolilaste militariseerimise ja propagandatöö eest.

Ukraina lapsed „tulevikukomandörideks“

Noorte Armee ja kaitseministeerium korraldavad Artekis muu hulgas kursust „Tulevikukomandörid“ (школа будущих командиров). Eelmainitud Yale’i raporti järgi osales selles laagris umbes 50 Ukraina last, kes pidid tutvuma sõjavarustusega, sõitma veoautodega ja õppima relvast tulistama.

Raport tsiteeris organisatsiooni Sevastopoli haru juhti Vladimir Kovalenkot (samuti sanktsioonide all), kelle sõnul oli laagri eesmärk „patriotismi ja [Venemaa] kui kodumaa vastu armastuse kasvatamine“. Laagrit külastanud Noorte Armee funktsionäärid aga õpetasid lastele „tulevastele isamaa kaitsjatele seatavaid nõudeid“.

Üle Venemaa tegutseb tuhandeid sõjalis-patriootlikke klubisid, suvelaagreid ja koole.

Vene ühiskonna militariseerimine, mis algab algkooliealistest lastest, kestab juba aastaid. Üle Venemaa tegutseb tuhandeid sõjalis-patriootlikke klubisid, suvelaagreid ja koole, mille eesmärk on kasvatada lastest Putini režiimile ja Vene sõjaväele lojaalseid kodanikke.

Sadade tuhandete liikmetega Noorte Armee on sellistest liikumistest üks suuremaid. Selle laagritest võtavad osa isegi kõigest kaheksa-aastased lapsed. Nad kannavad laigulist vormi ja punast või sinist baretti, millel seisab Noorte Armee kotka ja punase tähe vapp.

Selle liikumise keskmes on relvade kasutamise väljaõpe, muu sõjaline drill ja meditsiiniabi andmise õppimine. Venemaa Punane Rist (RKK) annab sellistes laagrites sagedasti väljaõpet.

Spetsnazi Lapsed harjutavad näiteks noaga lähivõitlust, Kalašnikovist tulistamist ja takistusraja läbimist.

Üle maailma tuntud punavalgeid veste kandvad Punase Risti esindajad seisavad neil üritustel kõrvuti laigulises mundris sõduritega, kes õpetavad lapsi näiteks Kalašnikovist tulistama. See ei ole ühekordne õnnetu „juhus“. Leidsime üle Venemaa kümneid selliseid sõjalaagreid. Neid peetakse nii Eesti piiri lähedal mereäärses Sosnovõi Boris kui ka risti üle Venemaa Kamtšatkal.

Hantõ-Mansiiski linnas peetakse igal suvel sõjalis-patriootlikku laagrit Spetsnazi Lapsed (Спецназ Дети). Selle nime päritolu pikka tutvustust ei vaja: Spetsnaziks nimetatakse Vene armee kurikuulsaid eriüksusi, mis on tuntud jõhkruse poolest. Kogu lastelaagri tegevus on pühendatud Venemaa sõdurite ja sõja romantiseerimisele. Laagris asub vahitorn ja pääslas valvavad relvastatud mehed, et „see paistaks välja nagu päris üksus“. Nii märgitakse YouTube’is nende promovideos.

Spetsnazi Lapsed harjutavad näiteks noaga lähivõitlust, Kalašnikovist tulistamist ja takistusraja läbimist. Siingi on oma roll Venemaa Punasel Ristil, mis õpetab „eriüksuslastele“ esmaabi andmist. Laagri fotodel seisavad kõrvuti Punase Risti töötajad ja laigulises mundris lapsed.

Vene Punane Rist sõjalis-patriootilise klubi Kaskad koolitusel

Tänavu veebruaris aga korraldas sõjalis-patriootlik klubi Kaskad koos Sõdurite Vennaskonnaga (Боевое Братство) Moskvas väljaõppelaagri, kus instruktoritena osalesid sõjaveteranid. Laagris osalesid kaheksa-üheksa-aastased lapsed, enamik ikka kaitsevärvi riietes.

Laagri fotodel poseerivad Punase Risti töötajad kõrvuti laigulist vormi kandvate lastega. Nende ette lauale on seatud kaks Kalašnikovi automaati.

IFRC võib karta ligipääsu kadumist

RKK ega IFRC ei vastanud meie küsimustele, kui kohane ja Punase Risti põhimõtetega kooskõlas selline tegevus on. Ent ilmekas on see, et peagi pärast rahvusvahelisele Punase Risti organisatsioonile päringu saatmist (esitasime nii ülaltoodud foto kui ka lingi Sõdurite Vennaskonna veebilehele) asendati see foto veebis vennaskonna geneerilise logoga.

Enne ja pärast. Kui Delfi oli saatnud rahvusvahelisele Punasele Ristile päringu, kadus Vene sõjaorganisatsiooni lehelt foto, kus Punase Risti töötajad poseerivad sõjamundris laste ja Kalašnikovi automaatidega.

Umbes sama juhtus ka kahe nädala eest, kui Venemaa Punase Risti tegevusest esimest korda kirjutasime. Peagi pärast küsimuste saamist kadus Ülevenemaalise Rahvarinde veebist selle keskaparaadi liikmete seast RKK presidendi Pavel Savtšuki nimi ja foto.

IFRC põhikirja järgi peab liikumise põhimõtete võimalikku rikkumist uurima selleks eraldi loodud vastavuse ja vahendamise komitee, mida juhib soomlanna Kristiina Kumpula.

IFRC passiivsuse põhjus võib peituda hirmus kaotada ligipääs Venemaal hoitavatele Ukraina sõjavangidele.

Kui eelmisel aastal ilmnes, et Valgevene Punane Rist oli samuti Ukraina laste küüditamisega seotud, hakkas just Kumpula juhitud komitee asja kiiresti ja ametlikult uurima. Mõne kuu pärast peatati Valgevene Punase Risti liikmesus IFRC-s.

Venemaa Punase Ristiga nii lihtne ei ole. IFRC peaks hakkama uurima sõjas oleva riigi rahvusliku haru tegevust. IFRC passiivsuse põhjus võib peituda hirmus, et ehk kaotab rahvusvaheline liikumine siis praeguse vähesegi ligipääsu Venemaal hoitavatele Ukraina sõjavangidele ja suhtluskanali Kremliga.

Kumpula ütles Delfile ja meie partneritele, et IFRC analüüsib praegu etteheiteid ja küsib seisukohti RKK-lt. „Kui see selgitustöö on tehtud, otsustatakse, mis edasi,“ märkis ta.