Wang süüdistas USA-d hämmastaval ja hoomamatul tasemel sanktsioonide kehtestamises Hiina ettevõtetele ning viitas Pekingi vastuseisule „ühepoolsusele ja protektsionismile“, millest on saanud viimasel ajal Hiina ametlike avalduste korduvad märksõnad, vahendab Guardian.

Wangi sõnul on suhted Hiina ja USA vahel kriitilise tähtsusega, aga suhted Venemaaga on need, mida lähiajal süvendatakse ja tugevdatakse.

Wang ülistas Hiina juhi Xi Jinpingi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini „strateegilist juhtimist“ suhete tugevdamisel sel määral, et kahepoolne kaubavahetus ulatus mullu rekordilise 240 miljardi dollarini. Wang märkis, et Venemaa maagaas jõuab Hiina majapidamistesse, samas kui Hiina autod veerevad Venemaa teedel.

USA-d süüdistas Wang lubaduste täitmata jätmises ja ütles, et USA kinnismõte on Hiina allasurumine.

Wang rõhutas vastastikuse lugupidamise tähtsust.

„On vastuvõetamatu, et teatud riigid on lauas, samas kui teised on menüüs,“ lausus Wang.

USA ja Hiina vahelistes suhetes on toimunud kerge sula pärast Xi kohtumist USA presidendi Joe Bideniga novembris. Wang märkis, et Biden lubas mitte toetada Taiwani iseseisvust. Wang lisas, et riigid, kes seda teevad, saavad tulega mängides põletada.

Wang rääkis konfliktidest Ukrainas ja Gazas ning Hiina suhetest Euroopaga. Pidevalt rõhutas ta suundumust mitmepooluselise maailma poole, mida ei domineeri enam Washingtoni hegemoonia. Sama armastatakse rääkida ka Moskvas.

„Hiina-Vene suhted liiguvad edasi koos suundumusega mitmepooluselisusele,“ ütles Wang.

Osana selle mitmepooluselisuse rõhutamisest keskendub Hiina välispoliitika üha rohkem globaalsele lõunale. Wangi sõnul Hiina on, oli ja jääb selle riikide grupi otsustava tähtsusega liikmeks.

„Globaalne lõuna ei ole enam vaikiv enamus, vaid jõud rahvusvahelise korra reformimiseks,“ ütles Wang.