Nimelt vajab kasvuhoone parasjagu valgusküllast asupaika, kus päikest ei varja suured puud ega hooned. Samas ei tohi majake ka liialt lageda peale jääda.

Kasvumaja ehitusprotsessi tasub seega alustada õige asukoha otsingutest, et siis juba töödega tasapisi edasi minna. 

Klaasist kasvuhoone tõrgeteta püstitamiseks on AB Polar koostanud põhjaliku teejuhi, mis on loodetavasti abiks igale isetegijale.

AB Polari valikus on klaaskasvuhooneid eri mõõtudes. Valida saab nii pisema kui mahukama versiooni vahel. 

Kasvuhoone ehitus – asukoht on number üks!

Kui on plaanis kasvuhoone ehitus, ei saa asukoha olulisusest tõepoolest üle ega ümber.

Taimed vajavad kasvamiseks küllaldaselt valgust, soojust ja vett ning paraku napib neist kahte esimest meie laiuskraadidel suurel osal aastast. 

Nii tuleks kasvuhoonele leida kõigepealt võimalikult avar asukoht, kus pole suuri puid, hooneid ja alles siis saab jätkata kõige muuga. Siinkohal tuleb meelde jätta, et avar ei tähenda lagedat ja tuultele avatud plats võib hoonele hoopistükkis saatuslikuks saada.

Lisaks võiks koht klappida nii ilmakaartega kui ka loogilise ja mugava paigutusega ülejäänud aia suhtes.

Õige paigutus aitab valgest ajast võtta maksimumi

Üldtuntud reegel soovitab kasvuhoone võimalusel paigutada lõuna suunas, sest sealtpoolt paistab päikest meie kliimas kõige enam. 

Nii on ka pimedamal ajal kasvuhoonel lootust saada maksimaalselt valgust. Põhjakaares on selleks võimalusi vähem ning kasvuhoone kasutegur mõnevõrra madalam.

Ka ventilatsioon ja korralik õhuringlus on väga tähtsad, et tekitada taimekasvu soodustavat mikrokliimat. 

Viimaks võiks kasvuhoone sobituda aia üldise miljööga ning olla mugavalt juurdepääsetav. 

Majakesele peaks hõlpsalt ligi saama nii jala kui aiakäruga ning ka kõik kastmiseks vajalik võiks ligiduses olemas olla.

Klaasist kasvuhoone on praktiline ja stiilne

Klaasist kasvuhoone tugevuseks on vastupidavus, kasutusmugavus ja esteetiline ilu. Kui lihtsamad polükarbonaadist või kilematerjalist kasvuhooned võivad jätta tagasihoidlikuma mulje, siis klaasist hoone mitte kunagi – elegantne stiil on selle lahutamatu osa.

Tugev karastatud klaas ja alumiiniumist karkass peavad meie kliimas hästi vastu ning on pikaealised. Korralik kasvuhoone püstitatakse aastakümneteks ja eelkõige peab see omanikule pakkuma taimede kasvatamisest rõõmu. Kvaliteetne ehitis on selle vääramatuks eelduseks.

Kasvuhoone põhi – betoonivalu, sokkel või hoopis alusraam?

Kasvuhoone põhi mängib asukoha valiku kõrval järgmise sammuna väga olulist rolli. Tugeval alusel hakkab kogu taimemajandus ju seisma ning just seetõttu ei tohiks alusraami paigaldamisel teha järeleandmisi.  

Tugev vundament tagab, et kasvuhoone püsib ka pehmel pinnasel kindlalt, peab vapralt vastu tugevatele tuultele ning ei hakka vajuma isegi siis, kui sulavesi aianurga üle ujutab. 

Kasvuhoonele alusraami tegemiseks on mitmeid mooduseid. 

Kasvuhoone võib ehitada puidust raamile, betoonist soklitele (sarnased kõnnitee äärtele) või valada betoonist. Parim valik sõltub konkreetsetest oludest, oskustest ning ka rahakoti paksusest.  

Raamil asetsev lahendus on lihtsam ja soodsam, ent jääb stabiilsuse mõttes mõnevõrra betoonivalule alla.

Klaasist kasvuhoone ehitamine puidust või metallist raamile

Tutvume kõigepealt puidust ja metallist alusraamidega. 

Klaasist kasvuhoone ehitamine puidust raamile pakub visuaali armastajatele kahtlemata ilusat ja stiilset tulemust ning on tööna pigem lihtsam ettevõtmine. 

Puitraam kinnitatakse maapinna külge kruvivaiade abil ning meetod tagab kasvuhoone kindla püsimise iga ilmaga. Puuprussid peaksid olema kindlasti eelnevalt immutatud, sest vastasel juhul läheb niiske pinnasega kokku puutuv puit peagi mädanema.

Metallraami puhul kaevatakse eelnevalt valmis augud, kuhu mahutatakse raami jalad. Seejärel betoneeritakse jalad aukudesse kinni ning kaetakse mullaga. 

Betoon võiks igaks juhuks paar päeva kivistuda ning seejärel võib kasvuhoone julgelt raamile tõsta.

Kasvuhoone alusraam betoonsoklile

Betoonist kasvuhoone alusraam on lahenduste seas kindlasti kõige aeganõudvam aga ka stabiilsem lahendus.  

Vundament on võimalik teha betoonsoklite abil või klassikalisel viisil hoopis ise valada.

Betoonist aiasoklit kasutatakse erinevate aedade aluseks, ent see sobib hästi ka kasvuhoone põhjaks. Nii aitab universaalne betoonsokkel säästa aega ja raha, pakkudes samas kindlat lahendust aastateks. 

Vundamendi valamine on kindlasti kõige kindlam variant ning peaks muretult kestma aastakümneid. Korralik vundament peab vastu ka keerulisemal pinnasel (niiske, mudane, savine) ning ei sõltu külmakergitusest ega  pinnase vajumisest.

Põnevad erilahendused lisavad omanäolisust

Veidi vähem on levinud kasvuhoone paigaldamine selleks spetsiaalselt ehitatud terrassile või näiteks kiviparketile.

Need on atraktiivsed ja silmailu pakkuvad võimalused, mis torkavad silma oma erilisusega. 

Sellisel puhul on kasvuhoone juba pigem midagi vahepealset, kus saab taimede kasvatuse kõrval ka niisama vaba aega veeta. Selliste lahenduste puhul kinnitatakse kasvuhoone aluspinnale kas spetsiaalsete vinklitega või kruvivundamendi abil.

Kas jätta kasvuhoone ehitamine proffidele või proovida ise?

Kindlasti ei kuulu kasvuhoone ehitamine kõige lihtsamate aiaprojektide hulka, ent samas pole tegu ka millegi ületamatuga. Natuke pealehakkamist, vajalikud tööriistad, juhend ja võibki julgelt pihta hakata!

Kui õige asukoht leitud, nõuab kõige enam tööd just alusraami või vundamendi paika saamine. Siinkohal on oluline, et aluspind ei lubaks kasvuhoonel liiga palju “mängida” ja põhi oleks kindlasti loodis. Viltuse kasvuhoone vead tulevad üpris kiiresti välja ja muudavad maja kasutamise ainult keerulisemaks. 

Kel ise tegemiseks aega, oskusi või tuju pole, võiks pöörduda professionaalide poole. Nii ei jää projekt venima ja kogenud tegijad annavad oma tööle reeglina ka garantii. 

Soovitusi kvaliteetse paigaldaja leidmiseks saab ka AB Polari kodulehe alajaotusest “Leia paigaldaja.”

Viimistlus, ettevalmistus ja seejärel seemned mulda!

Kui kasvuhoone põhi on valmis, klaaskasvuhoone sellele edukalt tõstetud ja kinnitatud, siis jääb üle veel vaid viimistlusega tegeleda, kasvupinnas tekitada ja saabki alustada taimede kasvatamisega.

Kasvuhoone mugavamaks kasutamiseks on loodud mitmeid lisasid, näiteks automaatselt avanevad õhutusavad ja seadistatav kastmissüsteem. 

Peenarde ettevalmistus ja õige mulla valik on samuti tähtis. Kasvuhoone muld sõltub eelkõige sellest, mida seal kasvatada plaanitakse. Aianduskauplustes leidub rohkelt kompostmuldasid ja turbasegusid, mis on rikastatud vajalike mineraalide ja väetistega.

Enne lõpliku ostu tasub alati konsulteerida spetsialistiga. Näiteks lillemullad erinevad tavalistest omajagu ja erikohtlemist võivad vajada ka eksootilisemad taimed ja vürtsid.

Klaasist kasvuhooned sobivad nii suvilasse kui linna

Mida tihedamini näppe mullaseks teha meeldib, seda kvaliteetsem võiks olla ka kasvumaja. Korralikud klaasist kasvuhooned kestavad aastakümneid ja on seega igati hea valik neile, kelle jaoks on kasvuhoones toimetamine ja aiakultuuride kasvatus hobi ja meeldiv ajaviide.

Kompaktsete mõõtmetega klaaskasvuhoones on piisavalt ruumi koduste köögiviljade kasvatamiseks, ent samas ei võta see enda alla liiga palju aiapinda. Nii sobib see ühtviisi hästi suvilasse, linnakoju kui ka maale. 

Elegantne stiil rõõmustab kindlasti kõiki neid, kes otsivad harmoonilisust, pööravad tähelepanu detailidele ning soovivad, et kasvuhoone sobiks hästi kokku ülejäänud aiaga.

Kõik vajalik AB Polarist!

Kui sinu aiast on seni puudunud üks korralik kasvuhoone, on viimane aeg see plaan reaalsuseks muuta. Seal on koht, kus saavad tomatid, kurgid ja teised tervislikud toidud efektiivselt kasvada, aednik ise aga saab tegeleda oma lemmikhobiga parimates tingimustes.

Hüva nõu ja paraja jõuga saab igaüks enda hoovi väikese kasvuhoone püstitamisega hakkama. 

Olgu tegu millega tahes, kui teemaks on aiamaailm, siis tasub AB Polari e-poodi kindlasti esmajärjekorras pilk peale visata. Vaata ja veendu ise!

Jaga
Kommentaarid