Kaitseministri sõnul on piiranguid kehtestanud peamiselt riigid, kes on varustanud Ukrainat kaugmaa relvasüsteemidega.

„Need suuremad riigid, kes on muuhulgas neid kaugmaa raketisüsteeme pakkunud, saavad loomulikult ka sõna sekka öelda, kuidas neid kasutada,“ ütles ta. Soome pole avalikult öelnud, milliseid relvi ta Ukrainale on andnud.

„Vajadusel peaks Ukraina lööma ka Venemaa poolel olevaid sõjalisi sihtmärke. See on täiesti legitiimne kaitselahing, mida Ukraina peab. ÜRO põhikiri lubab sõjalisi sihtmärke rünnata üle maismaapiiride,” ütles Soome parlamendi kaitsekomisjoni esimees Jukka Kopra.

Soome erineb sellega märkimisväärselt teistest lääneriikidest, sealhulgas Saksamaast. Kaitseminister Olaf Scholz ei soovi saata Ukrainasse pikamaa tiibrakette Taurus, kuna kardab, et relvi kasutatakse sihtmärkide tabamiseks Venemaal, mis võib Saksamaa otse sõtta tõmmata.

Häkkänen ja Kopra ütlesid, et Ukraina peaks saama rohkem kaugmaarakette. „Julgustan Saksamaad seda tõsiselt kaaluma. Saksamaa valitsus teab, et neil oleks suur tähtsus,“ ütles Häkkänen.

Soome saatis selle kuu alguses Ukrainale oma 22. sõjalise abipaketi. Soome on andnud Ukrainale sõjalist abi ligikaudu 1,8 miljardi euro väärtuses.

Jaga
Kommentaarid