Salm nentis, et Venemaa kallaletung Ukrainale on Eesti jaoks eksistentsiaalne oht. Ta lisas, et venelased on juhtinud invasiooni kurnamissõja mänguplatsile. „On võimalik, et Ukraina kaotab selle sõja,“ ütles Salm otse välja. „See perspektiiv on Eesti, Euroopa ja NATO julgeolekule absoluutselt katastroofiline.“

Salmi sõnul valitseb Ukrainas äärmiselt suur laskemoonapuudus ning olukord muutub iga päevaga hullemaks. Täna on kasutuses umbes kolmandik Ukrainale annetatud suurtükkidest.

„Nende päevanorm on 6-8 mürsku, mis on täielik näljapajuk, kui räägime sõja võitmisest,“ ütles Salm ja lisas, et Venemaal on nii laskemoona kui suurtükke kümneid kordi rohkem.

Mida see sõjas tähendab? Salm selgitas, et ukrainlased on praegu suutnud suurtükid rindele n-ö laiali määrida. See aga tähendab, et osa rindelõike on jäänud üsna tühjaks. Venelased oskavad Salmi sõnul näppu valutavale kohale suruda ning Ukrainal on tulnud tühjad kohad sõdurväega katta.

Salm kinnitas, et riigijuhtidel jagub küllaga poliitilist tahet Ukrainat aidata, ent puudu jääb soovist piisavalt palju raha lauale panna.

„Kui Ameerika Ühendriigid ei soovi Ukraina võitu rahastada, peab seda tegema Euroopa,“ nentis Salm. „Ja kui Euroopa seda samuti mingil põhjusel teha ei soovi, siis peame seda tegema meie. Seda see eksistentsiaalne oht meile tähendab.“

Salm rõhutas, et kui kõik 54 Ramsteini koalitsiooni kuuluvat investeeriks Ukraina abisse 0,25 protsenti aastas, siis Kiiev võidaks sõja. See tähendab kokku 120 miljardit eurot, kuid iga riigi jaoks eraldi on 0,25% väike number, lausus Salm. „See on väike hind, et saada üle selle põlvkonna kõige suuremast strateegilisest probleemist, mis meid ähvardab,“ märkis ta.

Juhul, kui lääneriigid Ukraina aitamiseks tehtud plaanid ja lubadused täidavad, saavutab Kiiev 2025. aasta alguseks rindel mürsu-ülekaalu, ütles Salm. Ta täpsustas, et kui mürskude arvu poolest võib Venemaa sõjatööstus ees olla, siis Euroopa kvaliteedile jääb see alla.