Seadusandjad kiitsid salajasel hääletusel heaks 67-aastase Tamás Sulyoki presidendiks nimetamise. Varasemalt töötas ta Ungari konstitutsioonikohtu juhina.

Sulyok sai ametisse nimetamise poolt 134 poolthäält ning viis vastuhäält. Ametlikult alustab ta presidendiülesannete täitmist 5. märtsil.

Hääletusel ei osalenud mitmed opositsioonierakonnad, kes nõudsid presidendi otsevalimiste korraldamist, mitte parlamendis hääletamise teel ametisse nimetamist.

Ametisse nimetamisele järgnenud kõnes ütles Sulyok, et soovib hoiduda Ungari poliitilises elus osalemisest.

Ungaris on presidendi roll suures osas tseremoniaalne, kuigi neil on õigus saata seaduseelnõud läbivaatamiseks tagasi seadusandjatele või konstitutsioonikohtule.

Oma kõnes viitas Sulyok Ungari vastu käimasolevatele menetlustele, mille käigus on Euroopa Liit õigusriigi ja demokraatia probleemide tõttu külmutanud miljardites eurodes rahalisi vahendeid.

Tema sõnul on näha, kuidas õigesti määratletud õigusriigi kontseptsioon on tänapäeva Euroopas puhtutilitaarse poliitilise lähenemise osana kaotsi minemas.

Ta rääkis ka oma veendumusest, et Euroopa Liidu liikmesriigid säilitavad oma seadusliku riikliku suveräänsuse hoolimata nende kuulumisest blokki.

Uue riigipea valimine toimus pärast eelmise presidendi Katalin Nováki tagasiastumist 10. veebruaril, kuna ta andis armu mehele, kes mõisteti süüdi laste seksuaalse kuritarvitamise varjamisel riiklikus lastekodus. Otsus vallandas riigis enneolematu poliitilise skandaali ja rahvas nõudis tema tagasiastumist.