Kohtla-Järve Sompa linnaosas hukkus majapõlengus kaks inimest. Põlengu põhjuseks võib pidada voodis suitsetamist

Täna, 26. veebruaril kell 15.33 teatati häirekeskusele elumaja põlengust Kohtla-Järve linna Sompa linnaosas Oblika tänaval. Suitsu täis majast tõid päästjad välja kaks inimest, kelle elu päästa ei õnnestunud.

Majast tulevast suitsust teatas naaber, kelle koputuse peale maja ust ei avatud. Teatajal paluti majja mitte siseneda ja ennast ohtu mitte seada.

Esimesena sündmuskohale jõudnud Jõhvi päästjad alustasid koheselt suitsusukeldumise ja kustutustöödega. Päästjad leidsid majast mehe ja naise, kellest üks oli juba hukkunud ning teise inimese elu kiirabi töötajatel päästa ei õnnestunud.

Päästetööd lõppesid kell 16.23. Põleng võis alguse saada hooletust suitsetamisest, täpsem põhjus selgub menetluse käigus.

Päästjad tuletavad jätkuvalt meelde, et töökorras suitsuandur aitab avastada tulekahju selle algfaasis ning annab võimaluse hoonest õigeaegselt ja ohutult väljuda.

Sel aastal on Eestis tulekahjudes hukkunud kokku 12 inimest.

Info tulekahju tekkepõhjuste kohta

Ida päästekeskuse peainspektor selgitas välja, et põlengukolle asus elutoas, kus põles voodi, teatas teisipäeval päästeameti pressiesindaja Annely Oone. Põleng ei olnud intensiivne, kuid kuna siseuksed olid avatud, pääses suits kiiresti teistesse maja ruumidesse liikuma.

Põlengu põhjuseks võib pidada suitsetamist voodis. Koldekoha lähedal oli tulekustuti, mida ei oldud kasutatud. Kohapeal suitsuandurit ei leitud ja selle töötamist ei kuulnud ka esimesena sündmuskohale jõudnud päästjad. Lisaks selgus, et antud majas on viidud läbi kodunõustamine 2018., 2020. ning viimati 2021. aastal. 2019. aastal Päästeameti projekti „Kodud tuleohutuks“ raames ehitati majja uus ahi, korsten ja renoveeriti elektrisüsteem, paigaldati suitsu- ja vingugaasiandur ja anti üle tulekustuti. Üks hukkunutest oli liikumispuudega.

„Tulekahjud saavad sageli alguse väga väikestest asjadest: toas suitsetamisest, tuha hoidmisest süttivas anumas või hoones sees, lahtise tule valveta jätmisest, korstna hooldamata jätmisest. Kõik need asjad ei vajagi tegelikkuses niivõrd suuri väljaminekuid, kuivõrd väikest muutust inimeste enda käitumises ning suitsu- ja vingugaasianduri olemasolu, mis aitaks tulekahju õigeaegselt avastada,“ selgitas Päästeameti ennetusosakonna ekspert Tuuli Taavet.