Holland, Saksamaa ja Poola allkirjastasid jaanuari lõpus nn sõjalise Schengeni leppe, mis lihtsustab sõjavägede ning militaartehnika liikumist riikide vahel.

„Sõjaline liikuvus on väga oluline, sest me peaksime vajaduse korral olema võimelised liigutama vägesid ja varustust näiteks Rotterdami sadamast kogu idatiivale,“ sõnas Ollongren Delfile. „See on muidugi mõistlik, kui te vaatate kaarti ja mõtlete, mida on vaja korrastada, bürokraatiast infrastruktuurini. See on vajalik.“

Hollandi kaitseministri sõnul võidaks sarnasest algatusest ka teised Euroopa piirkonnad.

„Me vajame muudatusi sõjalise liikuvuse osas ka Balti piirkonnas, Skandinaavias ja Lõuna-Euroopas, et tagada infrastruktuuri parandamine, protseduuride täiustamine ja ettevalmistus suuremahulisteks sõjalisteks liikumisteks.“

Sõjaväelise liikuvuse hõlbustamisest on räägitud aastaid

Niinimetatud sõjalisest Schengenist on juba 2017. aastal rääkinud ka Eesti alaline esindaja NATOs, toonane kaitseminister Jüri Luik. Ta märkis Financial Timesile, et nõuded lubade taotlemisel ja logistilised takistused teevad vägede ja sõjatehnika liikumise „üllatavalt keeruliseks“.

Sarnaseid samme on ka tehtud: 2018. aastal käivitati esimene sõjaväelise liikuvuse tegevuskava, et tugevdada ELi ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat. Selle eesmärk oli parandada sõjaliste jõudude (isikkoosseis, varustus ja vahendid) liikuvust, sealhulgas võimaldada suuri, lühikese etteteatamisega liikumisi ELis ja kaugemal.

Järgmine sõjaväelise liikuvuse tegevuskava pakuti Venemaa agressiooni valguses välja 2022. aasta lõpus.

Nii Holland, Saksamaa kui Poola on aga oma sammuga kutsunud ka teisi Euroopa riike vähendama bürokraatiat veelgi ning astuma samme nn sõjalise Schengeni suunas.