Ajakirjanduses on ikka nii, et välja paistavad inimesed, kelle nimi loo juurde kirjutatakse, ning tavaline meediatarbija ei aimagi, kui tähtis osa on kvaliteetse sisu loomisel toimetajatel. „Õigupoolest on võimalik toimetaja tähtsust teadvustada küll, aga vaid siis, kui teda ei ole. Hästi tehtud toimetajatööst annab seevastu märku see, et lugu on loogiline, haarav, tasakaalus, piisavalt pikk ja võimalikult lühike ning veatus eesti keeles,“ kommenteeris Sakala peatoimetaja Hans Väre Möldre preemia saamist.

Kui varasemal neljal aastal on Anneli Ammase Hea Ajakirjanduse preemia väljaandjad tunnustanud ajakirjanikke, siis seekord otsustati ühiselt esile tõsta ilusa eesti keele hoidjat, kes Sakala raudvara Maarja Möldre kahtlemata on. Ei saa ju ajakirjanik ega ükski teine tekstilooja hakkama keeletoimetaja asjatundliku nõuandeta, kui ta tahab, et tema kirjutatu oleks õige- ja heakeelne.

Eesti keele hea käekäik on Maarjale väga oluline. Nii ei jää ta ootama, et keegi midagi meie ühise emakeele heaks ära teeks, vaid paneb ikka ise käed külge. „Näiteks kümmekonna aasta eest, kui validaator lisaks bussidele ja rongidele ka meie keeleruumi trügis, korraldas Sakala Maarja eestvõttel sõnause ja leidis selle sõna heaks vasteks tuvasti, mis on tänaseni käibel,“ märkis Väre.

Toimetajat vajavad nii noored kui vanad

„Kui on hakanud tunduma, et toimetaja tööst ei peeta enam suurt lugu, on seda suurem rõõm pälvida selline preemia,“ ütles Maarja Möldre.

Samas näitab igapäevatöö, et toimetajat vajavad nii noored kui ka eakamad kirjutajad. „Mida aeg edasi, seda sagedamini näen, kuidas sõnu pannakse ritta umbes, kõlalise sarnasuse järgi, mõtet neis aga pole,“ nentis Möldre.

Esialgu oli eesti filoloogi haridusega Möldre ametinimetus keeletoimetaja, ühel hetkel sõna „keel“ aga kadus ja nii on ta mitukümmend aastat sisutoimetaja tööd teinud. „Vahel kipub see sisu aga üle pea kasvama ja siis pakub suisa turvatunnet, kui saad vähemalt mõne koma õigesse kohta panna, olgu muuga, kuidas on. Toimetajal ei ole võimalik sisu eest vastutada, kui autor on selle kirja pannud segaselt ja vigases keeles,“ nentis Möldre.

Keelt aitab hoida ikkagi meie enda klassikute lugemine. „Vana raamat võib tunduda nii koltunud ja igav, kuid keel elab seal. Lasteraamatuidki ilmub meil igal aastal virnade viisi ja oma lapsele meelepärase võiks nende seast leida iga isa või ema. Sealt võiks lugemisharjumus juuri ajama hakata,“ lisas Möldre.

Peatoimetaja Hans Väre ütles, et viimasel ajal on Maarja üha sagedamini kirjutanud ka keelevälistel teemadel. Eelkõige selleks, et kiita mõnd filmi või saadet või õpetajaid, aga vahel ka selleks, et ajaloost midagi põnevat välja kaevata.

Maarja Möldre on meie elav stiiliraamat, kelle juures ka teiste lehtede toimetajad on käinud snitti võtmas.

Sakala peatoimetaja Hans Väre

Peatoimetaja tõdes, et Maarja kiidab südamest. Ta võtab südamesse, kui midagi on halvasti. Ta on inimene, kellele kolleegid julgevad oma südant avada. Ta valutab südant Sakala, ajakirjanduse, Viljandimaa ja maailma tuleviku pärast. Kogu oma sõbralikkuse juures on ta toimetuse südametunnistus, kes ei pelga välja öelda ka seda, kui midagi on vahel valesti. „Maarja Möldre on meie elav stiiliraamat, kelle juures ka teiste lehtede toimetajad on käinud snitti võtmas. 21. oktoobril täitub tal Sakalas 30 aastat. Sellist pühendumust kohtab järjest harvemini, kuid mitte aastad, vaid tema töö ja olemise sisu on need, mille pärast tasub Maarja ees müts maha võtta,“ ütles Väre.

Anneli Ammase Hea Ajakirjanduse preemia väljaandjad soovivad väärtustada head kohalikku ajakirjandust. Preemia saaja kuulutatakse välja täna, 25. veebruaril 2024 koos Anneli Ammase abikaasa Andres Ammase fondi stipendiumi saajatega. Preemia suurus on tänavu 700 eurot, sellele lisandub kingitus, mis seekord on noore Võrumaalt pärit kunstniku Santa Zukkeri maal „Play“.

Anneli Ammase Hea Ajakirjanduse (AAHA) preemia on asutatud 2019. aastal lahkunud ajakirjaniku Anneli Ammase mälestuseks, kes tänavu saanuks 62-aastaseks. Anneli ja Andres Ammas olid Eesti esimese erakapitalil põhineva maakonnalehe Lääne Elu ühed asutajad. Anneli maakonnalehes alanud ja suurtes väljaannetes jätkunud ajakirjanikutöö näitas, et hea ajakirjandus põhineb inimlikel väärtustel, oskusel pealinnast kaugemale näha, Eestimaa armastamisel, kustumatul janul teadmisi täiendada, sõna valdamisel, oma lugude ainese tundmisel ja oma lugude kangelastest hoolimisel. Anneli Ammas võitis 2001. aastal Bonnieri preemia. 2017. aastal pälvis ta Vabariigi Presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Anneli Ammase preemia ellukutsujad on tema sõbrad Enno Tammer, Risto Berendson, Kärt Anvelt, Urmet Kook, Kai Kalamees, Piret Tali, Riste Uuesoo, Jaanus Piirsalu, Peeter Tali, Rein Sikk, Ivar Soopan, Epp Alatalu, Tuuli Koch ja Külli-Riin Tigasson.

Preemia on seni saanud Ülle Harju, Aime Jõgi, Urmas Lauri ning Erik Gamzejev ja Erik Kalda silmapaistva ajakirjandusliku töö eest.