Kristina Kallas: oleme kutsunud omavalitsused väikegümnaasiumite tuleviku osas läbirääkimistele
(56)
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kirjutas Facebookis, et saatis väikeste gümnaasiumitega omavalitsustele kutsed koolivõrgu teemal läbirääkimiste alustamiseks.
Kallas kirjutas, et gümnaasiumite sulgemise või uute ehitamise otsuseid ei saa teha vaid praegusele laste arvule tuginedes. „Seega tuleb koolivõrgu teemat pikalt ette vaadata, et ei peaks tegema otsuseid kolme või nelja kuuga kui juba ollakse olukorras, et enam ei ole otsuse tegemisest pääsu.“
Minister ütles, et haridusministeeriumis vaadati otsa Eesti koolivõrgule, et planeerida, kuhu on vaja õppekohti juurde planeerida ning kuidas riigigümnaasiume ja kutsekoole arendada.
„Otsa vaatamise tingis õppimiskohustuse pikendamise reform - praeguste plaanide kohaselt peaksid 2025. aastal jätkama kõik lapsed põhikooli järgselt õpinguid. Kas meil on kõigile piisavalt õppekohti? Kas need õppekohad on lapse jaoks õiges kohas? Kas nendes õppekohtades on tagatud hariduse kvaliteet?“
Lisaks vaadati Kallase sõnul ka demograafilisi trende ning leiti, et kuigi järgmisel kolmel aastal lõpetavad põhikooli suured aastakäigud, siis edasi on õpilaste arv languses. Samuti vaadati ka kvalifitseeritud aineõpetajate tuleviku prognoosi ja kättesaadavust.
„Ja sellest lähtuvalt oleme algatanud arutelu omavalitsustega, kes peavad gümnaasiume, kus täna õpib väga vähe lapsi, koolivõrgu tuleviku osas. Milline on laste prognoos nende gümnaasiumite osas viie aasta pärast? Mis me selle prognoosi najal saame tõdeda? Mis seis on kvalifitseeritud õpetajate kättesaadavusega? Kas meil on olemas plaan, kuidas tagada see, et viie aasta pärast on nendes koolides klasside ette panna kvalifitseeritud aineõpetaja?“
Kallas sõnas, et need analüüsid tuleb läbi viia juba praegu, et teada, milliseid otsuseid teha. „Kui me näeme, et meil on vaja koolivõrk ümber korraldada, kas koole ümber ehitada, õpilaskodu kohti juurde rajada, transpordi korraldusi ümber planeerida, siis nendeks investeeringuteks on vaja planeerida raha. Kõige halvem on siis, kui me ei analüüsi midagi, ei otsusta midagi ja viie aasta pärast ei ole kooli, ei ole lastel õppekohtasid ka teistes koolides, ei ole õpetajaid ja ei ole plaani.“
Kallas kirjutas, et nendele omavalitsustele, kus on väga väikesed gümnaasiumid, saadeti välja kutsed, et alustada läbirääkimisi koolivõrgu teemal. Koostöös omavalitustega tahab ministeerium trende vaadates leida viisi tagada lastele kättesaadav kvaliteetne haridus põhikooli järgselt.
