„Kuigi kindral Herem on veel neli kuud kaitseväe juhataja, soovin teda südamest tänada Eesti kaitseväe senise arendamise eest ja muuhulgas selle eest, et kaitseväes on sirgunud suurepäraseid ohvitsere, kellest ühest saab ka järgmine juhataja. Olen kindel, et kolonel Merilost saab kaitseväele väga võimekas juht, kelle käe all jätkub meie kaitsevõime viimaste aastate tempokas arendamine ning kelle sõna maksab nii kaitseväe sees kui ka väljas,“ ütles Pevkur.

Kaitseminister allkirjastas täna ka otsuse, millega nimetatakse kolonel Andrus Merilo alates selle aasta 1. märtsist kaitseväe juhataja asetäitja ametikohale. President Karis annab Merilole brigaadikindrali auastme 23. veebruaril.

„Usun, et neli järgmist kuud kindral Heremi asetäitjana annavad Andrus Merilole parima võimaliku ettevalmistuse kaitseväe juhataja ameti sujuvaks ülevõtmiseks,“ märkis Pevkur.

„Olen tänulik usalduse eest, mida kaitseväe juhataja ametikohale esitades minu vastu on üles näidatud. Ametisse asudes saab see olema kindlasti väljakutseterohke teekond, mille edukaks läbimiseks on olemas meeskonna toetus ning jätkuv pühendumus Eesti kaitsevõime ja kaitseväe arendamiseks,“ ütles kolonel Merilo.

„Järgnevatel kuudel langeb minu jaoks põhiraskus enda uue ametikoha jaoks ettevalmistamisele ning kõige vajalikuga kurssi viimisele. Sellega seoses loodan mõistvale suhtumisele ka avalikkuse ja meedia poolt, et saaksin sellele koostöös kindral Heremiga keskenduda ning ametikohta üle võttes uuteks kohustusteks parimal viisil valmis oleksin,“ lisas kolonel Merilo.

Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt nimetab valitsus kaitseministri ettepanekul kaitseväe juhataja ametikohale viieks aastaks, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Riigikogu riigikaitsekomisjon otsustas 12. veebruaril pärast kolonel Meriloga kohtumist toetada tema nimetamist kaitseväe juhataja ametikohale.

„Väga heade kandidaatide seast kaitseväele uut juhatajat valides kohtusin paljude kaitseväelastega. Arutasin oma ettepanekut Vabariigi Presidendi, peaministri ja valitsuspartnerite juhtidega. Kolonel Merilo tugevust näitab asjaolu, et riigikogu riigikaitsekomisjon toetas tema ametisse nimetamist ühehäälselt,“ ütles Pevkur.

Kolonel Andrus Merilo on praegu diviisi 1. jalaväebrigaadi ülem ning olnud kaitseväe peastaabi operatiivosakonna ülem. Kolonel Merilo on lisaks juhtinud ka kaitseväe juhataja administratsiooni, Scoutspataljoni ja 1. jalaväebrigaadi operatiivjaoskonda.

Kolonel Merilo alustas oma teenistust 1992. aastal Kuperjanovi jalaväepataljonis ajateenijana, kust suundus teenima Balti pataljoni Eesti jalaväekompaniisse. 2002. aastal lõpetas ta Soome kõrgema maakaitsekooli. Samuti on ta lõpetanud Ameerika Ühendriikides maaväe staabikolledži (Command and General Staff College) 2010. aastal ja sõjakolledži (Army War College) 2019. aastal.

Kolonel Merilo on osalenud rahuvalvemissioonil Liibanonis ning rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel Kosovos, Afganistanis ja Iraagis.

Kolonel Merilo teenetemärgid

1. Kotkaristi V klassi teenetemärk

2. Kaitseministeeriumi III klassi teeneterist

3. Kaitseväe teenetemärk lahinguliste teenete eest

4. Kaitseväe teeneterist eeskujuliku teenistuse eest

5. Maaväe ohvitseri kuldrist

6. Maaväe ohvitseri hõberist

7. Kaitseliidu eriteenete medal

8. Kaitseväe peastaabi teeneterist 

9. Rahuoperatsioonide Keskuse teenetemärk

10. Scoutspataljoni teenetemärk

11. 1. Jalaväebrigaadi rinnamärk

12. Mälestusmedal „10 aastat taastatud kaitseväge“

13. Kaitseväe pikaajalise teenistuse medal

14. Haavata saamise tunnusmärk

15. Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medal

16. NATO missioonimedal ISAF

17. NATO missioonimedal KFOR

18. ÜRO medal

19. Norra Armee teenete medal