Kuritegevus on tõusuteel. Nii varguste kui ka seksuaalkuritegude arv on suurenenud

2023. aastal registreeriti Eestis 27 465 kuritegu, mida on seitse protsenti enam kui aasta varem. Kõige rohkem kasvas varavastaste kuritegude arv ning mõnevõrra vähenes mootorsõiduki joobes juhtimine.

Kuritegevuse tase on Eestis aastaga pisut tõusnud. Kui viimased aastad on kuritegude arv jäänud alla 26 000, siis nüüd on see umbes samal tasemel, mis 2019. aastal.

2023. aastal vähenesid liikluskuriteod, ametialased kuriteod ning majandusalased kuriteod. Kasvasid aga varavastased kuriteod, poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased kuriteod ning kuriteod perekonna ja alaealiste vastu.

2023. aasta kuritegudest moodustasid 51% varavastased kuriteod. Neist suurim osakaal on vargustel, mis moodustavad kõigist eelmise aasta varavastastest kuritegudest 70%. Järgnevad kelmused (13%), arvutikelmused (10%) ning omastamised (3%). 24% kuritegudest moodustas kehaline väärkohtlemine, 9% liikluskuriteod ning 16% muud kuriteod.

Justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja kriminaalpoliitika asekantsleri ülesannetes Laidi Surva rääkis, et varaste arv ei ole oluliselt tõusnud, tegemist on süstemaatiliste varastega. Surva tõi välja, et kui vaadata nende kuritegude taha, siis üheks teguriks on sõltuvusprobleemid, mis panevad inimese varastama, et saada lisaraha. Seal on tema sõnul oluline aidata inimesel tegeleda oma sõltuvusega, et lisaraha järele ei oleks vajadust.

Teiseks põhjuseks on näiteks majanduslikud probleemid, tõi Surva välja. Seal on tema sõnul oluline aidata inimest töötukassa toel, et temas kasvatada tööharjumust ning et ta ei tunneks vajadust varastada, et endale midagi lubada.

Arvutikelmuste kasv oli võrreldes aasta varasemaga 45%. Peamiselt on kelmideks välismaalased ning see teeb Surva sõnul raha tagasisaamise meeletult keeruliseks. „Mõne sekundiga kantakse raha ühelt kontolt teisele ja see ongi kadunud, menetlemise mõttes hästi keeruline on seda kätte saada,“ rääkis ta. „See on ka põhjus, miks inimesed peavad olema tähelepanelikumad, et ei tohi klikkida linkidel. Kui asi tundub liiga hea, et olla tõsi, siis ta üldiselt ongi liiga hea, et olla tõsi. Selline kahtlus peab alati olema hinges, mis on küll tülikas elada, aga nii on turvalisem.“

Seksuaalkuritegude arv kasvas 19%

Seksuaalkuritegusid registreeriti mullu 731. Neist 94 olid täisealise kannatanuga, nende seas 84 vägistamist. Ohvritest 90% olid naised.

637 seksuaalkuritegu oli seotud alaealistega. Neist 332 olid kontaktsed.

Alaealise kannatanuga kontaktsetest seksuaalkuritegudest on kõige enam registreeritud vägistamisjuhtumeid ning suguühet või muu sugulise iseloomuga tegusid lapseealisega. Ohvri keskmine vanus oli 12 aastat. Noorim ohver oli 1-aastane laps. Ohvritest 88% olid tüdrukud, 12% poisid.

Mittekontaktsetest seksuaalkuritegudest registreeriti enim lapsporno valmistamist, selle võimaldamist ning alaealise seksuaalset ahvatlemist.

Füüsilise kontaktita seksuaalkuriteod pandi üldjuhul toime internetis. Selliste kuritegude arv kasvas mullu 18%.

Laidi Surva sõnul on oluline, et lapse ja tema vanema vahel oleks usalduslik side. Murekohaks on Surva sõnul aga asjaolu, et ligi 40% kannatanutest langevadki pereliikme ohvriks. Oluline on märgata.

Seksuaalkuritegude arvu kasv on Surva sõnul tingitud ka sellest, et juhtumitest antakse rohkem teada. Kuna tegu on aga peidetud kuriteoga, siis võib juhtunu välja tulla aastaid hiljem. „Tõusud ja langused on natukene seotud sellega, kui palju neist teatatakse, aga alaealiste puhul on sageli see, et see on ühe inimese kuriteod ühe noore suhtes, aga neid on hästi palju episoode, et sageli tuleb ka seda ette, et sa ühe korraga registreerid näiteks kümme kuritegu,“ rääkis Surva.

Murekohaks on ka sotsiaalmeedia, kuhu vanem alati ei vaata. Surva sõnul on oluline, et lapsevanem teaks, kus tema laps liigub ning kellega suhtleb. „Vanasti oli reegel see, et võõra inimesega kaasa ei minda, et tegelikult see sama põhimõte kehtib ka internetis,“ sõnas ta. Kui juhtub, et laps on oma pilte kellelegi jagada jõudnud, ei tohi ta kindlasti oma murega üksi jääda, rääkis Surva. „Sageli need lapsed jäävad üksi oma häbiga, aga nad ei peaks jääma. Nemad ei ole süüdi selles, et neid ära kasutatakse.“

Tapmis- ja mõrvakatseid oli vähem kui mullu

2023. aastal registreeriti 23 tapmis- ja mõrvakatset, hukkus 18 inimest. 2022. aastal registreeriti 27 tapmis- ja mõrvakatset, hukkus samuti 18 inimest.

Perevägivallaga seotud tapmistes ja mõrvades hukkus kuus inimest. 2022. aastal hukkus seitse inimest.

Mootorsõiduki joobes juhtimine langes 12%

Kui otsida positiivset, siis joobes peaga enam rooli nii tihti nagu varem ei kiputa. Nimelt on kriminaalses joobes juhtide arv viimase 10 aastaga enam kui tuhande võrra vähenenud. Ka korduvrikkujate osakaal on viimastel aastatel vähenenud.

Üks põhjus võib olla toimiv karistuspraktika: enam kui pooled kuriteod ei jõua kohtuliku karistuseni, vaid menetlus lõpetatakse oportuniteediga koos uue rikkumise riski vähendavate kohustustega. Näiteks alkoholi tarvitamise kontroll, biomarkerite analüüs, raviasutuste külastamine.

Kõigi kuritegude puhul tahetakse enim keskenduda ennetusele. Justiitsminister Kalle Laanet sõnas täna toimunud briifingul, et Eesti peaks kurjategijat suutma mõjutada nii, et ta ei pöörduks valele teele tagasi ning et ta saaks aru, et kuritöö toimepanek ei ole mõistlik ning ei too kasu.

„Mitte see, et võimalikult pikaks ajaks maksumaksja kulul peidame ühe või teise kurjategija vanglamüüride vahele ära. See oli minu arvates nõukogudeaegne lähenemine, ühiskonnast lihtsalt eemaldada inimesi, aga täna me peaksime mõtlema rohkem sellele, kuidas me suudame neid inimesi mõjutada,“ sõnas ta.

Justiitsministeeriumi koostatud 2023. aasta kuritegude ülevaadet saab vaadata SIIT.