Eesti Päevaleht kirjutas, kuidas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avaldatud nn personaalse riigi visioonidokument on näiliselt kopeeritud Eesti 200 liikmetega seotud eraettevõtte Nortal rahastatud ja varem avaldatud uuringust.

Nortali ja majandus- ja infotehnoloogiaministri Tiit Riisalo sõnul puudub huvide konflikt. Erakonna esimees Margus Tsahkna asus ministri ja Nortali kaitsele.

„Vaatan hämmastusega, millise kirega rünnatakse majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalot, kuna ta julges tulla välja majanduse elavdamise plaaniga ning Eesti 200 ühe suurima reformi – personaalse riigi visiooniga,“ ütles Tsahkna.

Tsahkna märkis, kuidas süüdistused seisnevad selles, et minister on võtnud kuulda ettevõtjaid. „Jah, seni on olnud harjumuspärane, et raha tuleb seina seest ja vanad erakonnad lubavad vaid suuremaid kulutusi. Selle tõestuseks on meie tänane laenukoormus, millest suur osa läheb jooksvateks kuludeks eelmise valitsuse valimispaketi katteks. Magus on tõsta pensione erakorraliselt ja avaliku sektori palku ning laustoetusi. Kedagi ei huvita, kust see raha tuleb,“ ütles ta.

Tema sõnul tuligi erakond kokku selleks, et teha suuri reforme. „Arendades personaalset riiki me vähendame bürokraatiat, asendame ametnike tööd tehnoloogiaga ja lähme üle vajaduspõhisele teenustele, mis võimaldaks Eesti inimestel saada teenuseid, mida nad ka päriselt vajavad. See ongi riigi reformimine,“ ütles Tsahkna ja lisas, et Riisalo süüdistatakse selles, et ta kuulab ettevõtjaid. „Just neid ettevõtjaid, kes päriselt loovad lisaväärtust, töökohti ja on seisnud Eesti innovatsiooni eest. Ettevõtjaid, kes teevad suuri asju üle kogu maailma ning soovivad omast vabast ajast ja tahtest panustada riigi hüvanguks.“

„Milline ettevõtja või ekspert soovib tulevikus jagada enda visiooni, kogemust ja anda riigisektorile sisendit, kui tulemuseks on leheveergudele sattumine. Jah, paljud neist on avalikult ja ausalt toetanud Eesti 200 erakonda, küllap seetõttu, et meil on ühine visioon, kuidas riiki parandada. Kõik nimed on avalikult leitavad ja me oleme selle üle uhked. Mis puudutab süüdistusi huvide konflikti osas, siis suurte reformide elluviimiseks on tarvis erasektori kaasamist ning tulenevalt seadusest viiakse läbi hanked. Nii toimib 21. sajandi kolmandal kümnendil Eesti kui õigusriik,“ märkis Tsahkna.

Tsahkna lisas, et raske on olla uuendusmeelne ning teha reforme, kui ühelt poolt süüdistatakse, et erakonnad ei kuula ettevõtjaid ja samal ajal saada kriitikat, kui seda tehakse. „Koondnimetus sellele on tagurlus. Jah, Eesti 200 on eestimeelne, uuendusmeelne ja liberaalne erakond, kes kuulab, mida Eesti inimestel ja ettevõtjatel öelda on. Ja me kavatseme teha ka edaspidi, et üheskoos ehitada riiki, mis oleks atraktiivne töö- ja elukoht, mille üle võiksime olla uhked nii meie ise kui ka tulevased põlvkonnad,“ märkis Tsahkna.