GRAAFIK | Millised liitlased ei täida NATO kaitsekulude kokkulepet ja kes kulutavad heldemalt?

Taas USA presidendiks kandideeriv Donald Trump ütles eelmisel nädalal kampaaniakõnes, et julgustab Venemaad ründama kõiki NATO riike, kes enda kaitsmise eest ei „maksa“.

Ühe tõlgenduse järgi pidas Trump silmas NATO riikide kokkulepitud kaitsekulude piirmäärani jõudmist, mis peaks olema vähemalt 2% SKT-st. Teiste versioonide järgi mõtles ekspresident oma avaldust sõna-sõnalt või kasutas seda lihtsalt värvika retoorikana. Osad kommenteerijad on väitnud, et Trump uuesti ametisse saades tegelikult NATO-t kõigutama ei hakkaks, kuna allianss ei lagunenud ka tema eelmisel ametiajal. Aga arvatud on ka seda, et tema NATO-vastasus on tõsine ja ei pruugi sõltuda liitlaste edasisest käitumisest.

Igal juhul oodatakse täna ehk 14. veebruaril avaldust NATO peasekretärilt Jens Stoltenbergilt, kes annab ülevaate liikmesriikide kaitse-eelarve suurenemisest. NATO ametnike teatel peaks 2% nõude täitjaid aasta lõpuks olema kuni 20, ehkki mullu oli neid vaid 13. Kokku on alliansis 31 liikmesriiki.

Järgnev graafik näitab kaitsekulude võrdlust 2022. ja 2023. aastal.