Välisminister Tsahkna välispoliitika aastakõnes: keegi ei taha elada maailmas, kus möllavad putinid

Täna pidas välisminister Margus Tsahkna riigikogus Eesti välispoliitika aastakõne, milles andis ülevaate Eesti välispoliitika peamistest sihtidest ja tegevussuundadest. Minister keskendus oma kõnes vahenditele, mis viivad Ukraina võidule ja tagavad meile oluliste väärtuste püsimise ajas.

Tsahkna tõdes, et nii nagu ukrainlased on agressioonile meelekindlalt vastu astunud, on Eesti omakorda Ukrainat meelekindlalt toetanud ning nii jätkub see kuni Ukraina võiduni. „Ukraina riik peab säilima oma territoriaalses terviklikkuses. Jõud ei saa olla see, mille abil riigi piire muudetakse ja suveräänsus jalge alla tallatakse, ei nüüd ega ka tulevikus, ei Ukrainas ega kusagil mujal,“ sõnas minister. „Agressioon ei tohi õnnestuda, ei tohi muutuda aktsepteeritavaks uueks reaalsuseks. Vastasel korral muutub maailm jõu, ülbuse, kalkuse, autoritaarsuse pärusmaaks.“

Jõupoliitikale lõpu tegemiseks on võtmetähtsusega karistada kuritegude toimepanijaid ja agressiooni läbiviijaid. „Keegi ei taha elada maailmas, kus möllavad putinid, kes lapsi röövivad ja orvustavad, oma naaberrahvaid tühistada püüavad või tuumajaamu mineerivad,“ sõnas minister. „Kui sellised kurjategijad kohase karistuseta pääsevad, siis julgustab see vaid tulevasi agressoreid. Kuritegude toimepanijad peavad saama karistatud, nende üle tuleb kohut mõista. Kõige õigem viis agressioonikuriteo menetlemiseks on luua ÜRO Peaassamblee soovitusel rahvusvaheline eritribunal. Ükski positsioon maailmas ei tohi anda selle vastu immuniteeti.“

Minister meenutas kõnes, et Venemaal on rahvusvahelisest õigusest tulenev kohustus Ukraina vastu tekitatud kahju hüvitada. „Nii kaua, kui Venemaa pole seda teinud, peame leidma viisi, kuidas võtta kasutusele Venemaa ja Vene kodanike külmutatud või tõkestatud varad,“ ütles Tsahkna. „Siingi on Eesti suunanäitaja, käivitaja ja inspireerija. Eesti valitsus on välja töötanud seaduseelnõu, mis võimaldab külmutatud ja tõkestatud varade kasutuselevõtu.“

Euroopa julgeolekuarhitektuurist rääkides sõnas Tsahkna, et selle alussammasteks peavad ka tulevikus olema Euroopa Liit ja NATO, kuhu kuulub ka Ukraina.

„Ukraina peab saama NATO ja Euroopa Liidu liikmeks, see on garant, mis paneb agressori oma sõjakate ja lõhkuvate eesmärkide tulemuslikkuses kahtlema,“ sõnas Tsahkna. „Eesti seisukoht on, et Ukrainale tuleb eesootaval NATO Washingtoni tippkohtumisel anda selge sõnum liikmeks saamiseks. Olulisim aga on, et Putin veenduks Ukraina NATOsse saamises, veenduks selles, et hall tsoon Ukraina territooriumi näol on kadunud.“

Selleks, et Ukraina saaks sõja võita, on ministri sõnul vajalik jätkata tööd järgmiste sanktsioonipakettide kallal; leppida kokku kestlikus ja pikaajalisest sõjalises toetuses Ukrainale; jätkata Venemaa isoleerimist rahvusvahelisel areenil; ja tegeleda juba praegu Ukraina ülesehitamise kallal, et Ukraina inimesed saaksid sõja karmide tagajärgedega paremini toime tulla.

Tsahkna märkis, et maailm on ärev ja seda mitte vaid Venemaa agressiooni tõttu. Seistes silmitsi konfliktiga Lähis-Idas, rändesurve ja kliimamuutustega, tuleb hoida meile südamelähedasi väärtusi, humaansust ja inimlikkust.

„Peame hoidma Euroopa Liitu ja NATO-t, oma liitlasi ja sõpru, kellega oleme nüüdseks 20 aastat ühte vankrit vedanud,“ sõnas minister. „Sõjad Ukrainas ja Gazas kinnitavad, et meie elulaad ja põhimõtted, millele demokraatlik ühiskond ja meie endi iseolemine põhineb, vajab erilist hoolt, tähelepanu ning kaitset.“

Seetõttu on Eesti tulnud välja algatusega „Fit for Freedom“ (priiuseks küps), mis kätkeb endas kolme suurt töösuunda. Nendeks on põhi- ja inimõiguste kaitse, reeglitel põhineva maailmakorra tugevamine ning kodanikuühiskonna sidumine eri tasandite poliitikaga.

Loe kõne täisteksti siit.