Ansipi vastus Kallase kriitikale: erinevalt Kajast hindan ma Eestist valitud europarlamendi saadikute tööd

Andrus Ansipi sõnul pole see esimene kord, kui Kaja Kallas sõnab, et ei ole tema tööga kursis. Ansip otsustas oma uues kirjas selgitada, millega ta siis tegeleb.

„Ta on seda öelnud ka varem Tallinnas Euroopa Liidu taasterahastu aastakonverentsil, kus ta esines paneelis koos mu hea sõbra, Euroopa Komisjoni juhtiva asepresidendi Valdis Dombrovskisega,“ kirjutas Ansip. Arutelu juhtinud Hans H. Luik viitas tollel konverentsil ka Ansipi tegevusele, mis oli seotud Euroopa kiibitootmise käimatõmbamisega.

Kaja Kallas olevat seepeale üllatunud: „Ma pean ütlema, et mind üllatab, et Andrus Ansip tegeleb millegagi, mis on Euroopa Parlamendiga ka päriselt seotud. Esimest korda kuulen, see on mulle suur üllatus. Siiamaani olen kuulnud ainult tema kommentaare kodumaise poliitika kohta. Ma ei teadnud, et ta ka midagi teeb, väga huvitav.“

Ansipi sõnul ilmselt Kallas ei teadnudki midagi ei tema tööst ega kiipidest, samuti ei näidanud Kallas kuidagi üles huvi selle vastu, millega Ansip Euroopa Parlamendis tegeleb.

„Töötan Euroopa Parlamendis siseturu komisjoni (IMCO) täisliikmena ning tööstuskomitee (ITRE) asendusliikmena,“ kirjutas Ansip. Ta lisas, et oli ka ajutise tehisintellektikomisjoni (AIDA) liige kuni komisjoni mandaadi ammendumiseni. „Ma olen osalenud 17 785 nimelisel hääletusel ja kordades enamatel mittenimelistel hääletustel. Nelja ja poole aasta jooksul olen puudunud vaid ühelt hääletuselt, pidin lendama Kiievisse.“

Intervjuus Eesti Päevalehele ütles Kaja Kallas, et paraku kipub nii olema, et Euroopa Parlamendi liikmed võtavad küll vastu selle palga, kuid tahavad tegelikult ainult sisepoliitikas sõna võtta või osalevad ainult väliskomisjoni töös, mille raames saab küll käia ka eksootilistes paikades, aga see otseselt Eestit kuidagi ei mõjuta.

Ansip kinnitas, et ta ei osale väliskomisjoni töös ega ole parlamendi liikmena käinud ka eksootilistes riikides. „Kuid erinevalt Kajast hindan ma Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikute tööd väliskomisjonis Euroopa ja Eesti huvide kaitsmisel kõrgelt.“

Oma pikas kirjas selgitas Ansip veelgi põhjalikumalt, millega ta tegeleb.

Kiri täispikkuses

Tere jälle!

Kaja ütles oma kirjas, et „Me ei tea midagi sinu tööst Euroopa parlamendis“. Ta on seda öelnud ka varem Tallinnas Euroopa Liidu taasterahastu aastakonverentsil, kus ta esines paneelis koos mu hea sõbra, Euroopa Komisjoni juhtiva asepresidendi Valdis Dombrovskisega. Paneeli juhtinud Hans H. Luik viitas mulle ja minu tegemistele seoses Euroopa kiibitootmise käimatõmbamisega. Luik küsis, kas emb-kumb panelist on kuulnud, mis sellest algatusest saab. Kaja Kallas vastas nii: „Ma pean ütlema, et mind üllatab, et Andrus Ansip tegeleb millegagi, mis on Euroopa Parlamendiga ka päriselt seotud. Esimest korda kuulen, see on mulle suur üllatus. Siiamaani olen kuulnud ainult tema kommentaare kodumaise poliitika kohta. Ma ei teadnud, et ta ka midagi teeb, väga huvitav.“

Kaja Kallas ei lausunud sõnagi kiipidest. Ilmselt ei teadnud ta kummastki midagi, ei minu tööst ega kiipidest. Paraku pole ta minult kordagi uurinud, millega ma Euroopa Parlamendis tegelen. Püüan etteheitele vastata.

Töötan Euroopa Parlamendis siseturu komisjoni (IMCO) täisliikmena ning tööstuskomitee (ITRE) asendusliikmena. Olin ka ajutise tehisintellekti komisjoni (AIDA) liige kuni komisjoni mandaadi ammendumiseni. Ma olen osalenud 17785-l nimelisel hääletusel ja kordades enamatel mittenimelistel hääletustel. Nelja ja poole aasta jooksul olen puudunud vaid ühelt hääletuselt, pidin lendama Kiievisse.

Kuni praeguse mandaadini oli parlamendi hierarhias kõige kõrgemale jõudnud Eestist valitud poliitik Toomas Hendrik Ilves, kes valiti väliskomisjoni aseesimeheks. Praegu on Eesti delegatsioonist koguni kaks liiget seadusloomega tegeleva komisjoni aseesimehed. Urmas Paet on väliskomisjoni aseesimees ja mina olen siseturu komisjoni esimene aseesimees.

Siseturu komisjoni kuulub 45 täisliiget ja 39 asendusliiget, kokku 84 parlamendi saadikut. Muuhulgas juhatab komisjoni aseesimees aeg-ajalt komisjoni istungeid. Arvestades komisjoni liikmete arvukust, sarnaneb see töö pigem Riigikogu kui Riigikogu komisjoni koosoleku juhatamisega.

Euroopa Parlamendil erinevalt Riigikogust puudub iseseisva seadusandliku initsiatiivi õigus. Direktiivide ja määruste eelnõud valmistab ette Euroopa Komisjon. Liikmesriigid ja Euroopa Parlament kujundavad eelnõu osas oma seisukoha ning seejärel algavad triloogid ehk kolmepoolsed läbirääkimised Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahel.

Sarnaselt Riigikoguga, määrab iga fraktsioon isiku, kes mingi eelnõuga süvitsi tegeleb. Praktikas tähendab see, et parlamendi 705-st liikmest tegeleb konkreetse eelnõuga süvitsi vaid kümmekond inimest raportöörina, variraportöörina, arvamuse raportöörina või arvamuse variraportöörina. Sõltumata tiitlist kaitseb iga parteigrupi esindaja oma grupi seisukohti.

Olen parlamendis tegelenud süvitsi järgmiste eelnõudega:

• Co-Rapporteur on the proposal of Green Claims Directive

• Shadow for the IMCO opinion in the form of a letter on the Competition policy – annual report 2023

• Shadow for the IMCO opinion in a form of a letter on the proposal of Managed security services

• Shadow for the IMCO opinion in a form of a letter on the proposal to improve the Union’s Electricity market design

• Shadow rapporteur for the IMCO opinion on European Media Freedom Act

• Shadow rapporteur for the IMCO opinion on Chips Act

• Rapporteur for the IMCO opinion on European Digital Identity

• Shadow rapporteur for the AIDA final report on Artificial Intelligence in the Digital Age

• Shadow rapporteur for the REGULATION on Digital Markets Act

• Rapporteur for the IMCO opinion on Competition policy – annual report 2020

• Shadow rapporteur for the IMCO opinion on a European strategy for data

Mõned nendest eelnõudest on nõudnud palju aega ja tööd ning nende mõju ühiskonnale on väga suur. Kirjeldan lühidalt vaid kolme eelnõu sisu, millega olen süvitsi tegelenud.

Kõigepealt kiibid, millest ka Hans H. Luik huvitus.

Teatavasti toodetakse 80 protsenti kõige kaasaegsematest, viienanomeetristest kiipidest Taiwanis ning 20 protsenti Lõuna-Koreas. Patendid, mille alusel kiipe toodetakse, kuuluvad enamasti ameeriklastele. Mikrokiipe kasutatakse tänapäeval väga laialdaselt igas majandusharus, kiipide müügimahu kasvu selleks aastaks võrreldes möödunud aastaga hinnatakse 20-le protsendile ning müügitulu jõudmist käesoleva aasta 633 miljardilt 1,3 triljoni dollarini ennustatakse 2032. aastaks.

Euroopa Liidu osatähtsus maailmamajanduses on üle 20 protsendi, kuid paraku suudame me Euroopas toota vaid kümme protsenti maailma kiipidest. Needki mikrokiibid, mida me oleme Euroopas suutelised tootma, on parimal juhul vaid 22 nanomeetrised. Mikrokiipide mõõtmete kahanemisega kaasneb suurem arvutuskiirus ja ka väiksem energiatarve. Üleminekul 5nm kiipidelt 7nm kiipidele oli energiasääst 30 protsenti.

Koroonakriisi ja Ukraina sõja tõttu katkesid mitmed tarneahelad ning kogu maailm, sh Euroopa, seisis silmitsi kiibikriisiga. Hiina RV investeerib kiibitootmisse jõuliselt ning soovist vähendada sõltuvust Taiwanist ning hirmust USA ühepoolsete ekspordipiirangute ees kavatseb Hiina RV saavutada kiibitootmises 70-protsendilise autonoomia. USA-s võeti vastu kiibiakt, millega toetatakse kiibitootmist enam kui 50 miljardi dollariga. Nende Inflatsiooni Alandamise Akti (IRA) mõju moodsatesse tehnoloogiatesse investeerimisel on veelgi suurem. Ka senised turuliidrid kavandavad tohutuid investeeringuid. Taiwani TSMC kavatseb investeerida kolme aastaga ligi 100 miljardit dollarit, Lõuna-Korea üheksa aastaga 450 miljardit dollarit. Samsung ehitab 20 miljardit dollarit maksvat tehast Texasesse ning TSMC 40 miljardit dollarit maksvat tehast Phoenixisse.

Kiibitoodangu mahu kahekordistamiseks ning kaasaegsete mikrokiipide tootmiseks Euroopas esitas Euroopa Komisjon kiibiakti eelnõu. Turuliidritele järelejõudmine ilma riigiabita polnuks mõeldav. Kuumimad arutelud parlamendis käisidki riigiabi lubamise üle. Saavutatud kokkulepe võimaldab Intelil ehitada Magdeburgi 68 miljardit eurot maksva tehasekompleksi, kusjuures Saksa riigi panus sellesse on 9,9 miljardit eurot. See saab olema suurim Euroopa majandusse tehtav üksikinvesteering. Intel ehitab ka 4,6 miljardit eurot maksva tehase Wroclawisse. Taiwani TSMC investeerb kiibitootmisse Dresdenis 10 miljardit eurot ning Saksa riik lisab sellele viis miljardit eurot. ST Micro ehitab 5,7 miljardilist tehast Prantsuse Alpidesse. Jne. Euroopa Komisjoni hinnangul on praeguseks kiibitootmisse kavandatavate investeeringute maht suurusjärgus 100 miljardit eurot. Ilma vastuvõetud kiibimääruseta oleks Euroopa mahajäämus kiibitootmises vaid süvenenud. Mul on hea meel, et ka mina sain anda oma panuse selle Euroopa konkurentsivõimet oluliselt mõjutava seadusakti valmimisse.

Järgmisena kirjeldan ma vaid ühe artikli muutmist Euroopa Meediavabaduse seaduses ja Svoboda satelliidiprojekti käivitamist.

Euroopas oli probleem. Euroopa satelliidiettevõtted edastasid Euroopa Liidus keelatud propagandat ja valeinfot kolmandates riikides. Kuna seadused puudusid, jätkasid mõned suured satelliidifirmad Putini propaganda edastamist nii Venemaal kui ka Ukrainas okupeeritud territooriumitel, aga ka Lähis-Idas ja Ladina-Ameerikas. Euroopa Meediavabaduse seaduse raames õnnestus meil teha sellele lõpp. Enam ei tohi Euroopa satelliidiettevõtted edastada üle maailma Vene propagandat. Sõjapropagandat edastavate kanalite eemaldamine muutub Euroopa-siseselt lihtsamaks - ühes riigis keelatud kanali võib edaspidi lihtsamalt eemaldada ka teises liikmesriigis, ootamata vastavaid seadusemuudatusi või riiklike ametiasutuste korraldusi.

Probleemi olemuse teadvustasin tänu Diderot komiteelt saadud informatsioonile. Nad olid saatnud abipalveid ühes olukorra kirjeldusega mitmetele saadikutele, kuid paraku jäid nende pöördumised reaktsioonita. Mina reageerisin. Saatsime probleemi teadvustamiseks mitmeid kirju nii Euroopa Komisjonile kui Prantsusmaa võimudele. Paljud parlamendisaadikud, sh viis Eestist valitud saadikut kaasallkirjastasid need kirjad. Vajadust lisada menetluses olevasse eelnõusse vastav säte mõisteti ning see pälvis parlamendi enamuse toetuse.

Oleme koostöös Piirideta Reporterite ja Diderot’ komiteega algatanud Venemaale suunatud lähinädalatel käivituva Svoboda satelliidiprojekti. See töö algas märtsis 2022 ja pärast pikki läbirääkimisi nii poliitilisel kui tehnilisel tasandil saab see reaalsuseks.

Satelliidi vahendusel antakse Venemaal juurdepääs laiale valikule sõltumatule venekeelsele ajakirjandusele ja rahvusvahelistele uudistele. Teatavasti puudub Venemaal hetkel igasugune ligipääs vabale ja sõltumatule teabele.

Satelliit hakkab edastama vene keeles mh järgmisi kanaleid: Echo, Radio Sakharov, Current Time, DW, TV8, Ost/West 24. Samuti saab juurdepääsu näiteks Dimitry Gordon, IStories, Holod Media, Novaya Gazeta sisule.

Sisu levib 33 miljoni Euroopa koduni ja 4,5 miljoni Venemaa koduni. Sisu kättesaamiseks ei ole vaja mingeid tehnilisi muudatusi kodus teha, sisu on vabalevis kättesaadav.

Eeltoodu on näide sellest, et vaatamata iseseisva seadusliku initsiatiivi õiguse puudumisele, on parlamendil ja tema liikmel võimalik Euroopa Komisjoni esitatud eelnõu oluliselt muuta.

Ma ei arva, et liiga paljud erakonnakaaslased on jõudnud eelneva läbi lugeda, kuid ma siiski jätkan digitaalse identiteediga. Käsitlen sellest vaid ühte aspekti.

Euroopas erinevates riikides kasutatavate digitaalsete identiteetide piiriülene tunnustamine toimib paraku vaevaliselt või ei toimi üldse. See on probleem. Selle lahendamiseks pakkus Euroopa Komisjon digikukru (Digital Identity Wallet) idee. Euroopa Komisjoni ettepanek nägi ette digikukru sidumise nutitelefonis oleva turvaelemendiga (Trusted Execution Environment). Ehk Euroopa Komisjoni lahendus oli vaid riistvarapõhine. Eestis, Lätis ja Leedus on aga kõige enam identifitseerimiseks kasutatav Smart ID, mis on Eestis väljatöötatud tarkvaralahendus. See jagatud võtmete lahendus põhineb lävendkrüptograafial, on Saksamaal sertifitseeritud ning sellega pole olnud ühtegi turvaintsidenti. Nõudsin seadusesse tehnoloogilist neutraalsust ehk mõlema, nii riistvaralise kui tarkvaralise lahenduse võrdset kohtlemist. Selle ma sain.

Kolmepoolsed läbirääkimised

Siseturu komisjoni esimese aseesimehena kuulub minu tööülesannete hulka ka kolmepoolsetel läbirääkimistel Nõukogu ja Euroopa Komisjoniga Euroopa Parlamendi delegatsiooni juhtimine. Esitan loetelu läbirääkimistest, millel olen juhtinud parlamendi delegatsiooni ning vaheldumisi Euroopa Liidu eesistujamaa esindajaga juhatanud läbirääkimisi tervikuna:

CHAIRING TRILOGUES

• TRILOGUE on the proposal for a DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on common rules promoting the repair of goods and amending Regulation (EU) 2017/2394, Directives (EU) 2019/771 and (EU) 2020/1828 ET: KAUPADE PARANDAMISE DIREKTIIV

• TRILOGUE on the proposal for a Regulation amending Regulation (EU) 2019/1009 as regards the digital labelling of EU fertilising products – COM(2023)0098 – 2023/0049(COD) ET: ELi VÄETISETOODETE DIGITAALSE MÄRGISTAMISE MÄÄRUS

• TRILOGUE on the proposal for a regulation laying down harmonised rules on Artificial Intelligence (Artificial Intelligence Act)

• 2021/0106(COD)ET: TEHISINTELLEKTI MÄÄRUS

• TRILOGUE on the proposal for a regulation of the European Parliament and of the Council laying down harmonised conditions for the marketing of construction products, amending Regulation (EU) 2019/1020 and repealing Regulation (EU) 305/2011) ET: EHITUSTOODETE MÄÄRUS

• TRILOGUE on the proposal for a Directive concerning financial services contracts concluded at a distance and repealing Directive 2002/65/EC („DMFSD“) 2022/0147(COD)ET: FINANTSTEENUSTE KAUGLEPINGUTE DIREKTIIV

• TRILOGUE of the Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on the transparency and targeting of political advertising 2021/0381 (COD)ET: POLIITREKLAAMI LÄBIPAISTVUSE JA SUUNAMISE MÄÄRUS

• TRILOGUE of Machinery Products RegulationET: MASINAVALDKONNA TOODETE MÄÄRUS

• TRILOGUE of Amending Regulation as regards the decisions of European standardisation organisationsET: EUROOPA STANDARDIORGANISATSIOONIDE MÄÄRUSE MUUTMISE MÄÄRUSTRILOGUE of Motor Insurance DirectiveET: LIIKLUSKINDLUSTUSE DIREKTIIV

• TRILOGUE of Single Market Programme (Proposal for a Regulation Establishing the Programme for single market, competitiveness of enterprises, including small and medium-sized enterprises, and European statistics)ET: ÜHTSE TURU PROGRAMMI MÄÄRUS

Kinnitan kannatlikele lugejatele, et olen valmis huvi olemasolul minu osalusel menetletud eelnõudest pikemalt ja põhjalikumalt rääkima.

Intervjuus Eesti Päevalehele 09.01.2024 ütles Kaja Kallas, et „paraku kipub nii olema, et Euroopa Parlamendi saadikud võtavad küll seda palka, kuid tahavad tegelikult ainult sisepoliitikas sõna võtta või siis osalevad ainult väliskomisjoni töös, kus sa saad küll käia eksootilistes paikades, aga sellest otseselt Eestile mingit mõju ei ole.“

Kinnitan, et ma ei osale väliskomisjoni töös ja et ma pole parlamendi liikmena käinud ka eksootilistes riikides. Kuid erinevalt Kajast hindan ma Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikute tööd väliskomisjonis Euroopa ja Eesti huvide kaitsmisel kõrgelt.

Tänan! Tuleb lisa.

Tervitades

Andrus