Kaitsepolitseiametil on alust kahtlustada, et riigikogu liige Tõnis Mölder võis küsida altkäemaksu. Lisaks kontrollitakse ühe inimese altkäemaksu vahendamise ja teise inimese altkäemaksu lubamise kahtlust.

Kahtlus on tõusetunud seoses parlamendiliikme tööga 2023. aasta riigieelarve seaduse menetlemisel. Nimelt tegi riigikogu liige 2022. aasta novembris ettepaneku määrata ühele mittetulundusühingule regionaalne investeering ehk katuserahana tuntud tegevustoetus. Esialgse uurimisversiooni kohaselt tegid riigikogu liige ja altkäemaksu vahendamises kahtlustatav kokkuleppe, et tegevustoetuse väljamaksmisel annab MTÜ esindaja osa tegevustoetusest üle altkäemaksu vahendamises kahtlustatavale, kes seejärel vahendab seda altkäemaksuna riigikogu liikmele. Regionaalne investeering maksti MTÜ-le välja tänavu jaanuaris.

Riigiprokurör Alan Rüütel ütles, et tegemist on esialgse kahtlustusega, mis võib eesootava uurimise käigus muutuda. „Riigi otsused peavad alati lähtuma avalikest huvidest, mitte muudest kaalutlustest, mistõttu on kuritegu juba altkäemaksu küsimine ja selle lubamine. Praeguseks kogutud tõendid annavad aluse altkäemaksu küsimise, vahendamise ja lubamise kahtlustuse põhjalikumaks kontrollimiseks kriminaalmenetluses,“ ütles Rüütel.

„Tõendite kogumiseks tegi kaitsepolitsei eile läbiotsimise ka parlamendiliikme töökohas ehk riigikogus. Selleks sai riigi peaprokurör nõusoleku õiguskantslerilt. Seejärel taotles prokuratuur loa Harju maakohtult. Läbiotsimise juures oli riigikogu esindaja, kellel oli võimalik veenduda, et menetlustoimingu käigus kontrolliti vaid kahtlustusega seotud materjale,“ lisas riigiprokurör Alan Rüütel.

Kaitsepolitsei büroo juht Meelis Ratassepp sõnas, et korruptsioonivastane tegevus on üks kaitsepolitsei olulisemaid töövaldkondi julgeolekuohtude ennetamisel. „Põhiseadusliku korra toimimiseks on vajalik kõrgetasemelist korruptsiooni nii ennetada kui ka tõkestada,“ ütles Ratassepp. „Kaitseme ühiskondlikult tähtsat usku, et seadusandja otsused on parima äranägemise järgi avalikes huvides, mitte varjatult kellegi erahuvides.“

„Katuserahade jaotamisega seotud läbipaistmatuse riske on ühiskonnas aastaid arutatud, praegusel juhul kahtlustame, et see risk võib olla realiseerunud. Nüüd on meie ülesanne kriminaalmenetluses koguda vajalikud tõendid, et tõde välja selgitada,“ selgitas Ratassepp.

Kriminaalmenetlust juhib riigiprokuratuur, menetlust viib läbi kaitsepolitseiamet.

Mölder: lahkun erakonnast, et erakonda mitte kahjustada

„Neljapäeva, 8. veebruari hommikul teavitasid kaitsepolitsei ametnikud, et mulle esitatakse kahtlustus. Kahtlustuses väidetakse, et 2023. aasta riigieelarve regionaalsete investeeringute rahaeraldise ehk nn „katuserahade“ protsessi käigus olen küsinud altkäemaksu. Minu suhtes viidi läbi menetlustoimingud, mille käigus teostati läbiotsimine minu elukohas ning tööruumis riigikogu hoones,“ ütles Mölder meediale oma kirjalikus pöördumises.

Ta lisas, et ta ei tunnista end esitatud kahtlustuses süüdi ning kaitseb oma õiguseid. „Olen parlamendis tööd tehes ning seaduseelnõude menetlemisel lähtunud alati kehtivatest menetlusnormidest ja seadustest,“ ütles ta.

„Seoses tekkinud olukorraga olen otsustanud Isamaa erakonnast lahkuda. Tänan Isamaa erakonda koostöö eest, kuid antud olukorras erakonna liikmena jätkamine paneks erakonna liigse tule alla. Oma mandaadist riigikogus ning Tallinna linnavolikogus ma hetkel loobuda ei plaani, jätkan tööd parteitu saadikuna,“ lisas Mölder.

„Loomulikult mõistan meedia kõrgendatud huvi antud teema vastu, kuid käesolevale kommentaarile ei ole mul hetkel võimalik midagi rohkem lisada. Minu esindajaks on vandeadvokaat Aivar Pilv, kes täiendava informatsiooni lisandumisel saab vajadusel antud teemat juriidiliselt kommenteerida,“ ütles Mölder.

Möldri kaitsja: kõik on alles uurimisjärgus

Tõnis Möldri kaitsja Aivar Pilv ütles Delfile, et kahtlustuse sisu praegu väga avada ei saa, sest tegemist on esialgse kahtlustusega ning kõik on alles uurimisjärgus. Teiseks pole ka prokuratuur ega kaitsepolitsei kahtlustust väga põhjalikult avanud.

Pilv rääkis, et Möldrile etteheidetav tegevus seisneb altkäemaksu väidetavas küsimises, mis on toimunud läbi vahendaja. „Tõnis Mölder on ise kinnitanud, et ta ei ole selle isikuga, kes väidetavalt on nõustunud altkäemaksu küsimisega või maksmisega, ta ei ole temaga kunagi rääkinud, mitte kunagi kohtunud,“ ütles ta.

Pilv rääkis, et eilsed toimingud võtsid väikeste vaheaegadega aega ligi kümme tundi, millest enamik kulus läbiotsimistele eri kohtades. Ta tõi välja, et lihtsalt ajaliselt pole ei temal ega Möldril olnud veel aega tutvuda kahtlustuses välja toodud faktiliste asjaoludega ning täpsemad seisukohad, selgitused ja hinnangud kujundatakse välja pärast tutvumist.