NATO riigid räägivad maailmasõjast ja tuumakonfliktist ning püüavad hirmutada oma elanikkonda näiva Vene ohuga, teatas Putin.

„Ja mõtlevad inimesed, mitte väikekodanlased, vaid mõtlevad inimesed, analüütikud, need, kes tegelevad reaalse poliitikaga, lihtsalt targad inimesed, saavad suurepäraselt aru, et see on võltsing. Suureneb Vene oht. Venemaa saadab oma väed Poolasse ainult ühel juhul: kui Poola poolelt tuleb rünnak Venemaale. Miks? Sest meil ei ole mingeid huve ei Poolas ega Lätis ega kuskil. Milleks meile see? Meil lihtsalt ei ole mingeid huve. Ainult ohud,“ lausus Putin.

Carlson sõitis intervjuu jaoks spetsiaalselt Moskvasse, kus ta võeti vastu Kremlis ja Vene propagandameedia jälgis iga tema sammu. Carlson lubas esitada Putinile teravaid küsimusi sõja kohta Ukrainas, et anda sellest neutraalne pilt USA publikule. Putin pidas Carlsonile loengu, milles esitas oma versiooni Venemaa ja Ukraina ajaloost ning andis teistel teemadel oma standardseid, juba teada vastuseid.

Putini jutu põhupunktid võttis kokku Vene eksiilväljaanne Meduza.

Ukraina „denatsifitseerimisest“

Me ei ole seni oma eesmärke Ukrainas saavutanud, sest üks eesmärkidest on denatsifitseerimine. Silmas peetakse igasuguste neonatside liikumiste keelamist. Tuleb vabaneda nendest inimestest, kes seda teooriat ja praktikat elus hoiavad ja säilitada püüavad – seda tähendab denatsifitseerimine. Teate, nii kummaline, kui see teile ka ei tundu, jõudsime me läbirääkimistel Istanbulis ikkagi kokkuleppele, et Ukrainas ei hakata neonatsismi kultiveerima, sealhulgas keelatakse see seadusandlikul tasemel. Selgub, et seda saab teha läbirääkimisprotsessi käigus. Ja siin ei ole Ukraina kui tänapäevase tsiviliseeritud riigi jaoks midagi alandavat. Kas mõnele riigile on natside propageerimine lubatud? Ei ole ju, eks? Ja ongi kõik.

Ma rääkisin sellest kunagi Zelenskõiga. Ma ütlesin: „Volodja, no mida sa teed? Miks sa täna Ukrainas neonatse toetad, kui sinu isa fašismiga sõdis? Ta on rindesõdur.“ Ma ei hakka ütlema, mida ta vastas, see on eraldi teema ja ma ei pea seda korrektseks.

USA ajakirjaniku Evan Gershkovichi vabastamisest

Me oleme teinud nii palju heatahtežeste, et mulle tundub, et me oleme kõik limiidid ammendanud. Meile ei ole keegi heatahtežestidele analoogiliste žestidega kordagi vastanud. Aga me oleme põhimõtteliselt valmis rääkima sellest, et me ei välista, et võime seda teha meie partnerite vastutuleku korral. Kui ma räägin partneritest, siis esmajärjekorras peetakse silmas eriteenistusi. Ma ei välista, et see inimene, kellest te rääkisite, härra Gershkovich, võib kodumaale sattuda. Aga lõppude lõpuks ei ole mingit mõtet teda Venemaal vangis hoida. Me tahame, et Ameerika eriteenistused mõtleksid sellest, kuidas nad võivad võimaldada eesmärkide saavutamist, mida taotlevad meie eriteenistused.

USA osalemisest sõjas

Kas tõesti ei ole ameeriklastel midagi teha? Teil on probleemid piiril. Probleemid migratsiooniga, probleemid riigivõlaga. Üle 33 triljoni dollari. Teil pole midagi teha. Seetõttu peate te Ukrainas sõdima. Kas poleks parem Venemaaga kokku leppida? Kokku leppida, juba mõistes olukorda, mis tänasel päeval kujuneb, mõistes, et Venemaa võitleb oma huvide eest lõpuni, ja mõistes seda, tegelikult naasta terve mõistuse juurde, alustada meie riiki ja tema huvidesse austusega suhtumist ning otsida mingeid lahendusi?

Gaasitoru Nord Stream plahvatustest

Kes lasi õhku Nord Streami? Teie loomulikult. Teil isiklikult on võib-olla alibi, aga CIA-l sellist alibit ei ole. Kas on olemas tõendid? Teate, ma ei hakka laskuma detailidesse, aga sellistel juhtudel öeldakse alati: otsi seda, kes on huvitatud. Aga antud juhul ei tule otsida ainult seda, kes on huvitatud, vaid veel seda, kes suudab seda teha. Sest huvitatuid võib olla palju, aga Läänemere põhja ronida ja seda plahvatust toime panna kõik ei suuda.

Boris Johnsonist

See, et Ukraina võimud allusid Suurbritannia endise peaministri härra Johnsoni nõudmisele või veenmisele, mulle tundub, et see on rumal ja väga, kuidas öelda, kurb. Sest nagu ütles härra Arahhamia, „me oleksime veel poolteist aastat tagasi võinud lahingutegevuse lõpetada, selle sõja lõpetada, aga inglased veensid meid ja me loobusime sellest“. Kus on nüüd härra Johnson? Ja sõda jätkub.

Läbirääkimistest Ukrainaga

Härra Ukraina president andis välja dekreedi, mis keelab pidada meiega läbirääkimisi. Las ta tühistab selle dekreedi ja kõik. Meie ei ole ju kunagi läbirääkimistest ära öelnud. Me kuuleme kogu aeg: kas Venemaa on valmis, kas on valmis? Meie ei ole keeldunud! Nemad on avalikult keeldunud. No mis siis ikka, las tühistavad oma dekreedi ja astuvad läbirääkimistesse. Meie ei ole ju kunagi keeldunud.

Venemaa ja Ukraina rahvastest

See lõputu mobilisatsioon Ukrainas, hüsteeria, siseprobleemid, kõik see... Varem või hiljem lepime me niikuinii kokku. Ja teate, mis? Võib-olla kõlab see tänases olukorras kummaliselt: suhted rahvaste vahel taastuvad niikuinii. See nõuab palju aega, aga need taastuvad. See, mis toimub, on teatud määral kodusõja element. Ja kõik läänes arvavad, et lahingutegevus on ühe osa vene rahvast igaveseks teisest lahutanud. Ei. Taasühinemine toimub. See pole kuhugi kadunudki.

Intervjuu avaldati täispikkuses sotsiaalmeediakanalis X.