Suveräänsuseseaduse eestvedajaks on Viktor Orbáni võimupartei, kes kiitis selle heaks eelmise aasta detsembris, põhjendades, et seadus on vajalik kaitseks välispoliitilise sekkumise eest.

Seadusega loodi valitsusasutus, millel on volitused koguda teavet rühmituste ja isikute kohta, kes saavad kasu välismaisest rahastamisest ja mõjutavad avalikku arutelu.

Uus seadus lubab määrata süüdimõistetutele kuni kolmeaastase vanglakaristuse ning juurdlustele võivad kaasa aidata salateenistused. Kriitikud on seadust võrrelnud Venemaa välisagendi seadusega, sest seda saaks kasutada valitsuskriitikute vastu.

Euroopa Komisjon saatis Ungarile teate, et seaduse suhtes algatatakse rikkumismenetlus. Komisjoni sõnul ohustab Ungari seadus EL-i demokraatlikke väärtusi, õõnestab demokraatia põhimõtet, Euroopa kodanike valimisõigusi ning rikub ka muid põhiõigusi, sealhulgas õigust eraelu puutumatusele, isikuandmete kaitset ning sõna- ja ühinemisvabadust.

Ungaril on komisjoni vastuväidetele vastamiseks aega kaks kuud. Komisjoni saadetud teade on rikkumismenetluse esimene samm, mis võib kaasa tuua hagi ja trahvid Euroopa Kohtus.