Eesti koolidest lahkub igal aastal üle tuhande õpetaja, suurim õpetajate reserv on Harjumaal

Arenguseire Keskus toob värskes lühiraportis välja, et Eestis on täna 2300 inimest, kes on lõpetanud õpetajakoolituse, kuid ei tööta õpetajana. See on võrreldav 14 protsendiga õpetajate üldarvust. Suurim õpetajate reserv on Harju, Tartu ja Ida-Viru maakonnas.

Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko sõnas, et õpetajaharidusega inimeste suurem rakendamine aitaks leevendada õpetajate puudust, ent kasvatada ka kvalifikatsiooniga õpetajate osakaalu koolides.

„Igal aastal lahkub Eesti koolidest ajutiselt või püsivalt keskmiselt 1500 õpetajat ning viimase viie aasta jooksul lahkunud moodustavad kõige väärtuslikuma õpetajate reservi. Teadusuuringute kohaselt on see kõige olulisem ajaaken õpetajate tagasi meelitamiseks,“ ütles Kindsiko. Õpetajate reservist üle poole paikneb Tallinnas ja Tartus ehk just seal, kus õpetajate ülekoormus ja puudus on suurimad.

Aastatel 2005-2022 lõpetas Eesti ülikoolides õpetajakoolituse eriala 6 218 inimest, nendest töötas õpetajana 2023. aastal 3 654 ehk 59 protsenti. 38 protsenti ehk 2 337 inimest on õpetajate reserv. Arvestades, et Eestis on praegu Haridussilma andmetel 16 942 tegevõpetajat, on reservi suuruseks 14 protsenti. Õpetajate reservist 53 protsenti on alla 40-aastased inimesed.

Suurim õpetajate reserv on Harju, Tartu ja Ida-Viru maakonnas. Õpetajate reserv on märkimisväärne ka mõnes teises piirkonnas - näiteks Võru maakonnas on õpetajakoolituse läbinuid, kes ei tööta õpetajana koguni 60 inimest, Saaremaal 45 inimest.

Arenguseire Keskus toob lühiraportis „Õpetajate reserv Eestis“ välja, et Tallinna ja Tartu tööturul on õpetajaks õppinul rohkelt tasuvamaid alternatiive, kuid just nendes linnades on täna suurim õpetajate puudus. „Õpetajate nappuse leevendamiseks tuleb pöörata senisest palju suuremat tähelepanu eelkõige õpetajate reservile. See on riigile oluliselt kiirem ja tulusam, kui panustada järjest enam õpetajakoolituse kasvatamisse oludes, kus arvestatav osa koolituse läbinutest õpetajana tööle ei lähe,“ sõnas Kindsiko.

Oluline pimetähn tänasel tööturul on aga see, kuidas koolijuhid suhtuvad lahkuvatesse õpetajatesse ning kuidas nad kujundavad lahkuva õpetaja lahkumiskogemust, näiteks, kas peetakse lahkumisvestlusi. „Kui ametist lahkumine on toimunud tundega, et õpetajat oodatakse tagasi, on õpetajad altimad kooli tööle naasma ning koolijuhtidel tekib enda kooli õpetajate reserv,“ rõhutas Kindsiko.

Lühiraport „Õpetajate reserv Eestis“ on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Õpetajate järelkasvu tulevik“.