Nominendid on:

Äripäevas ilmunud Marge Ugezene ja Pille Ivaski lood riigipiire ületanud maksuskeemi lahtimuukimisest ja mille avaldamine sundis Armin Karu riigile ära maksma vähemalt 20 miljonit eurot.

Artiklid ilmusid 10. mail „Eesti rikaste õnnemäng: Armin Karu keerutas kümned miljonid eurod maksuvabaks“ (https://www.aripaev.ee/suur-lugu/2023/05/10/eesti-rikaste-onnemang-armin-karu-keerutas-kumned-miljonid-eurod-maksuvabaks), 16. mail „Miljoniskandaali uus vaatus: uurimise ajal istus maksuameti tipus Karu kaasvõitleja“ (https://www.aripaev.ee/suur-lugu/2023/05/16/miljoniskandaali-uus-vaatus-maksuameti-tipus-istus-skeemi-uurimise-ajal-karu-kaasvoitleja) ja tänavu 4. jaanuaril „Armin Karu maksab pärast Äripäeva lugude ilmumist riigile üle 20 miljoni euro“ (https://www.aripaev.ee/uudised/2024/01/03/armin-karu-maksab-parast-aripaeva-lugude-ilmumist-riigile-ule-20-miljoni-euro);

Eesti Rahvusringhäälingus ilmunud lood, mis vallandasid ja arendasid nn idavedude skandaali ja mis ilmusid 23. augustil „Peaministri abikaasale osaliselt kuuluv ettevõte jätkab vedusid Venemaale“, mille autor on Aleksander Krjukov (https://www.err.ee/1609071995/peaministri-abikaasale-osaliselt-kuuluv-ettevote-jatkab-vedusid-venemaale) ja „Kallas: mina ei tegele oma abikaasa äritegevusega“, mille autor on Madis Hindre (https://www.err.ee/1609073951/kallas-mina-ei-tegele-oma-abikaasa-aritegevusega) ning 29. augustil „ Arvo Hallik ei kavatse osalusest Stark Warehousingus loobuda“, mille autor on Karin Koppel (https://www.err.ee/1609080794/arvo-hallik-ei-kavatse-osalusest-stark-warehousingus-loobuda);

Eesti Päevalehes ja Eesti Ekspressis ilmunud artiklid, mis tõid esmakordselt välja Slava Ukraini annetuste kasutamise skandaali tegelikud telgitagused ning näitasid, kellele, kuidas ja kui palju raha liigutati. Samal päeval, kui ilmus Ekspressi artikkel, teatas Johanna-Maria Lehtme, et lahkub riigikogust. Artiklite autorid on Holger Roonemaa Herman Kelomees, Matthias Kalev, Anna Mõrunjuk ja Martin Laine.

Artiklid ilmusid 15. aprillil „Lvivi jõukas abilinnapea, küünetehnik ja Eesti „aasta inimene“. Slava Ukraini miljoni euro saladus“ (https://epl.delfi.ee/artikkel/120173332/lvivi-joukas-abilinnapea-kuunetehnik-ja-eesti-aasta-inimene-slava-ukraini-miljoni-euro-saladus) ning 19. mail „“Keegi peab silma peal hoidma, et ta häid inimesi paljaks ei varastaks.“ Kuidas Johanna-Maria Lehtme käe all sai Slava Ukraini heategevusest bisnis“ (https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120190108/keegi-peab-silma-peal-hoidma-et-ta-haid-inimesi-paljaks-ei-varastaks-kuidas-johanna-maria-lehtme-kae-all-sai-slava-ukraini-heategevusest-bisnis).

Bonnieri preemiale kandideeris kokku 20 võistlustööd. Žürii hinnangul olid tänavused võistlustööd väga eriilmelised ning veebikanalitest kasvas välja palju häid lugusid. Võistlustööde hulgas oli viie meediamaja ajakirjanike esitatud töid.

Rootsi meediakontsern Bonnier koos ajalehega Äripäev annab võitjale auhinnaks 7500 euro suuruse preemia.

Žürii koosseisu kuulusid Eesti Rahvusringhäälingu saate „Pealtnägija“ toimetaja-saatejuht Mihkel Kärmas, Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, Meedialiidu juht Väino Koorberg, Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov ning Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald.