Kollektiivlepingu hind on nelja aasta peale ligi 200 miljonit, mida Võrklaeva sõnul pole juba eksisteeriva 1,2-miljardilise defitsiidi tõttu võimalik riigieelarvesse püsikuluna peale võtta. Kuna Võrklaeva sõnul on maksutõusudesse suhtumine negatiivne, siis on ainuke viis saada seda raha läbi haridusvaldkonnasiseste reformide.

Võrklaeva sõnul oli reformide tegemise vajadus teada juba enne koalitsiooniläbirääkimisi. Selleks, et saavutada eesmärk saada 2027. aastaks õpetajate palk 120% keskmisest palgast, lepiti tema sõnul kokku, et raha tuleb reformide arvelt. Ühtegi reformi plaani aga üheksa kuu jooksul tema sõnul valitsuses olnud pole. „Kus te enne olite?“ lausus ta.

Tema sõnul on kahju vaadata tegemata jäetud reformide tõttu õpetajaid streikimas. „Seda peaks vedama haridusminister,“ sõnas ta.

Samuti oleks haridusminister Võrklaeva sõnul pidanud alustama varem koostöös õpetajate ja omavalitsustega läbirääkimisi, kuidas 2027. aasta eesmärgini jõuda. „See kõik oli meil kokku lepitud koalitsiooniläbirääkimistel kevadel, seal ei ole ühtegi üllatust. Kas seda tööd on tehtud või ei ole tehtud ja miks ei ole tehtud, sellele saab vastata haridusminister,“ lisas ta.