ERISAADE | Terras Keskerakonnast: Eestis on nüüd vene partei. Toom: ei vasta absoluutselt tõele

Riho Terras ja Jana Toom olid eriarvamusel ka selle osas, kui palju jätkub Euroopal indu Ukraina toetamiseks. Samuti arutati seda, kas Euroopa rahvas on valmis veelgi suuremaks sõjaks.

Strasbourgis Euroopa Parlamendi plenaaristungi ajal toimunud debatis meenutati möödunud nädalal toimunud Ukraina presidendi visiiti ja nenditi, et see läks korda. „Mulle väga meeldis, kuidas president Zelenskõi suutis meie hinge puudutada nüanssidega nagu pusa peale kirjutatud tekst („kaitsetahe“ – toim) ja selle muutmine „võidutahteks“. Ma arvan, et see oli väga hea,“ ütles Riho Terras, kes kuulub Isamaa erakonda ja europarlamendi Euroopa Rahvapartei fraktsiooni. Ta lisas, et Volodõmõr Zelenskõi Eestis avaldatud tänu oli oluline selleks, et meie inimesed saaksid aru, et Eesti toetus läheb ukrainlastele korda.

„See oli vajalik ja väga huvitav ning näitas eestlaste meelsust ja ühtsust ukrainlaste toetamisel,“ lausus Jana Toom, kes kuulub Keskerakonda ja europarlamendi Uueneva Euroopa fraktsiooni. Küsimuse peale, kuidas suhtusid vene emakeelega Eesti inimesed Zelenskõi visiiti, ütles eurosaadik, et meedias oli hoiak ettevaatlik.

Saatejuht küsis vene emakeelega inimeste hoiaku kohta tulenevalt sellest, et Riho Terras tõi visiidist rääkides välja ühe näite. „Keskerakonnas leidus ka inimesi nagu seltsimees [Dmitri] Budõlin, kes üsna selgelt visiidi raames putinistlikku propagandat esitas. Keskerakond on Putini toetamisel omal lainel,“ lausus Isamaa poliitik.

„Ma pean nendele valedele kindlasti vastu vaidlema,“ vastas Jana Toom. „Nagu sa, Riho, väga hästi tead, mõistis Mihhail Kõlvart Budõlini väljaütlemise hukka. Eesti Keskerakond toetab Ukrainat ja Ukraina rahvast nende võitluses. Kui vaatad hääletusi, siis näed, et ka minu näol toetab Eesti Keskerakond siin Ukrainat, siin pole mingit tõlgendamisruumi,“ lisas ta.

Toomi sõnul on Eestis probleem vene emakeelega inimestele sobiva meediaruumi võimaldamisega. „Peame vaatama peeglisse – kas me suudame pakkuda neile piisavat informatsiooni. Tahaksime olla ühtses väärtusruumis, aga see vajab tsentraliseeritud pingutust, aga Eestis on siin teatud probleemid,“ nentis ta.

Ratas Isamaa esinumbriks?

Kas hulga tuntud liikmeid kaotanud Keskerakond on pooldunud? „See ei vasta tõele. Erakonnas on ikkagi pea 13 000 liiget. Kui vaatame nimesid, kes ära läksid – olgem ausad, on natuke naljakas, et osa inimesi siirdus sotsidesse, sest need on ju inimesed, kes tegid koalitsiooni EKRE-ga, mis oli sotsidele väga vastukarva. Ja nüüd on kõik justkui okei,“ lausus Toom.

„Ma loodan, et Jüri Ratas jääb Keskerakonda, sest tal oli mitu võimalust koos teistega ära minna,“ lausus Jana Toom. Kas toimuva põhjal ei saa mitte järeldada, et Ratase minek on siiski kindel? „Ärge minu käest seda küsige. Mina olen viimane, kes ütleb, et tema minek on kindel. Ma loodan, et Ratas jääb,“ lisas ta.

Jana Toom oli valmis pakkuma Ratasele Keskerakonna eurovalimiste nimekirja esikohta. Kas Riho Terras oleks valmis pakkuma Ratasele Isamaa esinumbri kohta, et endine peaminister üle meelitada? „Jüri Ratse otsused on Jüri Ratase teha. Esinumbri valikuga tuleb oodata, Isamaa teeb selle otsuse kuskil märtsis. Jüri Ratas oleks väärtuslik liige igale erakonnale, kuhu ta vastu võetaks. Ma ei kujuta ette, et ta EKRE-ga liituks, kuigi mine tea. Kõigi spekulatsioonide kohta küsige Jüri Rataselt,“ sõnas Terras.

Riho Terrase sõnul on Eestis selgelt defineeritud vene partei. „Sellega peab Eesti poliitmaastik arvestama,“ ütles Isamaa poliitik. Jana Toom aga vastas teravalt: „See ei vasta absoluutselt tõele, härra Terras.“

Ukraina peab vastu, aga Euroopa?

„Viimased sündmused näitavad, et suured riigid Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik on mõistnud, et probleem Ukrainas on tõsine. Sakslased on ajanud prantslased närvi sellega, et on hakanud ise vastustust, relvastust ja laskemoona saatma,“ kommenteeris Riho Terras. „Üldine arusaam praegu, kus Venemaa surve kasvab ja ukrainlastel on raske, jõuab üha enam kohale. Muutused on ka rindel tunnetatavad. Seda küll õrnalt, aga on tunda, et ukrainlastele hakkavad kohale jõudma moodsamad relvasüsteemid,“ lisas ta ja väljendas usku, et ka Euroopa Parlamendis toimuvates aruteludes tõstatub teema piisavalt jõuliselt.

Terras rääkis vahetult pärast saate salvestust europarlamendis toimunud debatist, kus räägiti Ukraina sõjaliseks abistamiseks antud lubadustest ja nende täitmisest. Jana Toom oli Terrasega võrreldes pessimistlikum. „Temperatuur Eestis ja siin majas on väga erinevad,“ kordas Jana Toom novembri plenaaristungi ajal Delfi saates nenditut. Toom selgitas, et uuringute kohaselt saavad pärast juunikuiseid valimisi parlamendi suuruselt kolmandaks jõuks paremäärmuslased. „Öelda, et nemad on Ukraina toetamisel üksmeelel, on soovmõtlemine. Ei ole,“ märkis ta. Veel üks eraldusjoon teema tõsiselt võtmisel on geograafiline ja ajalooline. „Arusaam sellest, milline on oht, on meil ja Portugalil väga erinev,“ märkis poliitik.

Jana Toom ütles, et kuigi 120 europarlamendi liiget on allkirjastanud toetusavalduse Ukraina abistamist järjepidevalt pidurdavalt Ungarilt Euroopa Liidu otsustes hääleõiguse võtmiseks, ei lähe see suure tõenäosusega läbi. „See on jälle soovmõtlemine. Et nad pressivad välja raha, see on selge, seda teevad nad ka edaspidi. Parlament trambib jalgu, aga ega parlamendi jalgade trampimine midagi ei muuda,“ sõnas Toom. Tema sõnul on Uueneva Euroopa fraktsioon, kuhu kuuluvad nii Keskerakond kui ka Reformierakond, üks kurjemaid Ungarile külmutatud raha vabastamise vastaseid. „See on seisukoht, millel pole võimalik kanda kinnitada, sest Euroopa Liidu disain on selline, nagu ta on. See võimaldabki riigijuhtidel nagu Orbán oma tahtmise nii või naa saada,“ sõnas ta.

Riho Terras märkis, et Ungarile mõeldud 30 miljardist 20 miljardit hoitakse endiselt kinni. „Kui Orbán jätkab Putini tallalakkumist, siis mina arvan, et kõik võimalused tuleb ära kasutada, et ta sealt laua tagant minema saada,“ ütles ta. „Kuidas?“ küsis Yana Toom vastu. „Kannatab Ungari rahvas, sest Orbáni käitumise tulemusena ei ole ungarlased riigina saanud neid rahasid, mis neile on ette nähtud. Ungarlased ise võiks sellest ka ühel hetkel aru saada, et Orbáni käitumine on ungarlastele kahjulik,“ ütles Riho Terras.

Bild tekitas ärevust

Terras Bildis avaldatud „sõjaplaanist“: see oli suhteliselt objektiivne. Toom: kõik annavad aru, et võib jamaks minna.

Saksa väljaanne Bild kirjutas, et Saksa Bundeswehr valmistub Venemaa suureks hübriidrünnakuks NATO idatiival, mis pidavat toimuma 2025. aastal. „Nad olid saanud kätte õppuse stsenaariumi,“ märkis endine kaitseväe juhataja Riho Terras. „Kaitseväelased üle maailma valmistuvad kogu aeg sõjaks. See on nende põhiline ülesanne. Selleks et seda teha, tuleb mingisugune mõtestatud stsenaarium kokku kirjutada. Selline, mis oleks võimalikult lähedal reaalsusele. Antud stsenaarium oli suhteliselt objektiivne. Mul on hea meel, et nendesse plaanidesse tuleb reaalsus. Kümme aastat tagasi tehti veel plaane, kus Venemaad ei nimetatud,“ ütles Terras. Ta rõhutas, et tegemist oli siiski vaid ühe stsenaariumiga võimalikuks konfliktiks ning tegemist polnud luureanalüüsiga sellest, mis tuleb, vaid luurajate ettepanekuga sellest, kuidas see võiks toimuda. „Nii teevad kõik armeed maailmas ja selles pole midagi erakorralist. Erakorraline oli see, et see lekitati ajakirjandusse,“ märkis eurosaadik.

„Me arutame liiga vähe selle üle, kuidas võiks NATO võita sõja Venemaa vastu,“ ütles Riho Terras. „Me peaksime arutama ja ka harjutama. Need harjutused peavad olema nähtavad,“ lisas ta.

Mismoodi peaks rahvaga rääkima sellest, et sõda võib tulla? „Eks me räägime kogu aeg,“ ütles Jana Toom. „Ma kujutan ette, et kõik annavad endale aru, et võib minna suureks jamaks. Ma pole sõjaväeekspert, nii et siin usaldan Riho ekspertiisi, aga oluline faktor on siin sidus ühiskond. See on väga tähtis nii Eestis kui ka Euroopas tervikuna. Probleemid algavad sealt ja propaganda töötab seal, kus pole sidusat ühiskonda. Selle nimel tuleb pingutada, et oleks nii sotsiaalne ja kultuuriline sidusus kui ka kõik muu,“ sõnas Toom.

Euroopa „Erisaade“ valmib koostöös Euroopa Parlamendiga.