„Vägivalla oht on suur ja ta inspireerib teisi. Seetõttu peab ta oma aega teenima rangete turvameetmete all,“ ütles valitsuse jurist Andreas Hjetland viis päeva kestnud istungi viimasel päeval. „Miski lihtsalt ei viita sellele, et Breiviki inimõigusi rikutakse,“ lisas Hjetland.

Breivik väidab oma hagis, et isolatsioon, millesse ta on paigutatud, võrdub Euroopa inimõiguste konventsiooni alusel ebainimliku karistusega. Tegemist on teise taolise kaebusega, mis ta on esitanud ning mõlemad on tagasi lükatud.

Breiviku advokaat Øystein Storrvik ütles neljapäeval, et tema klienti on mõjutanud kontakti puudumine ümbritseva maailmaga.

Teisipäevasel tunnistusel valas Breivik pisaraid ja ütles, et kannatab depressiooni ja enesetaputunde all. Vangla psühhiaater, kes on Breivikuga kohtunud 2022. aastast, avaldas kahtlusi.

„Ma pole teda kunagi varem niimoodi näinud – pole kunagi näinud teda nutmas ega tundeid avaldamas. See oli reaktsioon, mida ma ei oodanud,“ ütles Janne Gudim Hermansen. „See võis olla tema viis oma meeleheidet näidata, kuid ma pole kindel, kui usutav see oli. Ma arvan, et võib-olla kasutati seda millegi saavutamiseks,“ lisas ta.

Breivik mõisteti maksimaalselt 21 aastaks vangi Norra õigussüsteemis harva kasutatava sättega, mille kohaselt võib teda tähtajatult vangistada, kui teda peetakse endiselt ühiskonnale ohtlikuks.

Breivik tappis 2011. aastal pommi- ja relvarünnakus 77 inimest. Ta ei ole kahetsenud oma rünnakuid, mida ta kujutas ristisõjana mitmekultuurilisuse vastu Norras.

Ta taotles 2022. aastal tingimisi vabastamist, kuid kohtu hinnangul ei ilmutanud ta rehabilitatsiooni märke.