Aasta džässhelilooja Karmen Rõivassepp naaseb koju ja avab südatalvel koos suvise reggae-bändiga kultuuripealinna tiitliaasta Valgas
Džässmuusik Karmen Rõivassepp on viimased üksteist aastat tegutsenud Taanis ning pälvis seal aasta lõpus Taani parima džässhelilooja tiitli. Sama tunnustuse sai helilooja ka Eestis. Nüüd on muusik tagasi ja avab koos suvise reggae-bändiga kultuuripealinna tiitliaasta enda kodulinnas Valgas.
2024. aastal kuulutab Euroopa kultuuripealinna tiitli saabumist Tartu koos Lõuna-Eestiga. Avatseremoonia kontsertlavastusele 26. jaanuaril Tartus eelnevad ja järgnevad pidulikud tähistamised Lõuna-Eestis. Kultuuripealinna aasta võtab esimesena vastu Valga maakond reedel, 5. jaanuaril kell 19 Valga spordihallis.
Uues kuues armastatud lugudega süstivad talvisesse kaamosesse suvist muusikat reggae- ja skamuusikabänd Angus ning džässitalent Karmen Rõivassepp. Laulja meelitab publikut Brasiilia-hõnguliste ja vanakooli unoloobilike lugudega. Lisaks tuleb esitlusele Rõivassepa lugu „Torm“ reggae-võtmes. „See on põnev üllatus – paras väljakutse on laulda oma loomingut hoopis teises stiilis. Lisaks saan laulda ka Anguse kirjutatud reggae-lugu „Punakollaroheline“,“ rääkis Rõivassepp.
Karmen Rõivassepp, kas kodupubliku ees Euroopa kultuuripealinna avakontserdil esinemine on ka tavapärasest teistmoodi?
Mingist hetkest on kontsert taas üks esinemine ning alati ei pruugi mõtestada lahti, mis täpsemalt ühe või teise etteaste taga on. Nüüd, kui tagasi tulles tean kultuuripealinnast rohkem, hakkab ka mõttelõng teisipidi liikuma – saan aru, et see on midagi ägedat ja on nii tore, et see kaasab kultuuri väga laiahaardeliselt üle Lõuna-Eesti. Programm hõlmab kunsti kui ka keskkonnasäästlikkust ja vaimse tervise küsimusi, mis on minu jaoks väga olulised teemad. Enne tänast oli kontsert, aga nüüd on natuke rohkem midagi muud – see on äge!
Kas kodupublik on ka kriitlisem?
Kodupublik on alati hästi soe – Valgas on inimesi, keda olen tundnud juba väga pisikesest peale. Arvan, et publik on nagu publik ikka ja teen alati oma tööd nii hästi kui oskan.
Millised emotsioonid teid valdasid, kui saite Taani aasta džässhelilooja tiitli ja sama tunnustuse ka Eestis?
Ma tegelikult ei oodanud üldse sellist tunnustust, kuna Taanis on nii palju erinevaid ja väga häid muusikuid, kes oleksid võinud selle saada. Olin nii-öelda käega löönud ja ei oodanud tunnustust. Kui aga tiitli sain, tegi see mind lihtsalt nii õnnelikuks. Ma ei osanud isegi arvata, et võin nii õnnelik olla!
Muusikuamet on meeletult ressursinõudlik ja kui teed ja teed ning tagasisidet ei saa, siis kaob siht ära. Aga nüüd on tekkinud taas siht silme ette ja ehk arusaamine, et see, millega tegelen ja mis ma olen teinud, on hästi – ei tea ju kunagi. See tunnustus tõmbas mind õigesse suunda tagasi.
Kuidas võrdlete äsja kodumaale naasnuna Taani ja Eesti džässiskeenet?
Taanis on lihtsalt rohkem inimesi ja seal on pikem džässmuusika traditsioon. Kopenhaagenis on suured koostööprojektid kuulsate Ameerika muusikutega ning iga päev käib džässiklubides hästi palju põnevaid inimesi.
Harjumus džässmuusikat kuulata on Taanis hoopis teine kui aga Eestis. Siin oli ju põhimõtteliselt džässmuusika pikka aega kättesaamatu. Et meil tekiks suurem harjumus džässi kuulata, selleks läheb veel vaja natuke aega. Arvan, et see on põhiline erinevus, aga üldiselt suunad, mis muusikas tehakse, on päris sarnased. Džässmuusika pole enam vana kooli värk, seda arendatakse koguaeg, sellel on uus nägu ja seal on alati ruumi kõige värske jaoks.
Džässmuusika pole enam vana kooli värk, sellel on uus nägu ja seal on alati ruumi kõige värske jaoks.
Kuidas õpingud ja töö Taanis on mõjutanud teie helikeelt?
Arvan, et minu looming on lihtsalt mõistetav. Et ma Taanis üldse elasin, on andnud mulle vabadust rohkem katsetada tänu sellele, et koolis oli ümberringi palju rohkem erinevaid huvitavad inimesi. Sain proovida, kellega meeldib mängida ja mis suunas tahan liikuda. Näiteks, et hakkasin üldse bigbändi muusikat kirjutama, tuli läbi kooli. Kui oleksin jäänud Eestisse, pole ma kindel, kas oleksin samade asjadeni üldse jõudnud.
Mida ootad enam Euroopa kultuuripealinna aastalt?
Kuigi olen elanud muusikuna nii palju aastaid, on minu enda kultuuri tarbimine jäänud vähemaks. Soovin käia kontsertidel ja eri üritustel, kuulata loenguid ja teha palju silmaringi arendavat. Kui sellised võimalused kantakse kahel käel ette, siis tuleb neist kinni haarata. Võibolla peaks see olema uusaasta lubadus, et käia 2024. aastal rohkem kultuuriüritustel!
