Reform sai alguse pärast seda, kui pandeemiast taastumise programmid tõstsid riigivõlgasid ja riigid pidid tegema kulutusi hoidmaks kliima-, tööstuspoliitika ja julgeolekueesmärke õigel teel.

„Oleme nüüdseks jõudnud heale kokkuleppele EL-i eelarvereeglite osas. See leping näeb ette reforme soodustavad fiskaalreeglid, kus on ruumi investeeringuteks ja mis on kohandatud kõnealuse liikmesriigi konkreetsele olukorrale,“ ütles Hollandi rahandusminister Sigrid Kaag.

Uued reeglid kehtestavad keskmise puudujäägi ja võla vähendamise miinimumsummad. Reeglid on varasemast raamistikust leebemad.

Nüüd peetakse lepingu üle läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga, enne kui see seaduseks tehakse. Üksikasju võidakse veel muuta.

Leping ei mõjuta EL-i eelarvepoliitikat 2024. aastal, sest riikide järgmise aasta eelarved on juba kokku lepitud.

Tegemist on neljanda EL-i eelarvereeglite reformiga, mille eesmärk on toetada ELi ühisraha väärtust valitsussektori laenude piiramise kaudu.

Reegleid otsustati reformida, sest COVID-19 pandeemia ja Venemaa sissetung Ukrainasse on põhjustanud energiahinnakriisi, millega kaasnes riigivõlgade tõus. Lisaks käsitleb reform ka kaitsekulutusi seoses sõjaga Ukrainas.