Stefanišõna ütles, et EL-i juhtidel oli „suur hulk võimalusi ja alternatiive“, mis võimaldaks neil jõuda ühisele kokkuleppele tippkohtumisel toodud küsimustes.

„Ja me olime selgelt teadlikud: kui seda kompromissi poleks leitud, oleks see tähendanud, et peaminister Orbánil on teistsugune motivatsioon kui see, mida ta avalikult ütleb. Aga otsus tehti,“ lisas Stefanišõna.

Samuti ütles ta, et kui „olukord oleks olnud kriitilisem kui see tegelikult oli, olid 26 EL-i liikmesriiki valmis Ungarilt hääleõiguse ära võtma“. Tema arvates võis ka see oma rolli mängida otsusele jõudmises, vahendab Ukrainska Pravda.

Stefanišõna sõnul polnud Orbán pärast tippkohtumist rahulolematu, sest oli „oma eesmärgid saavutanud“, viidates 10 miljardile eurole, mis vabastati Ungarile päev enne tippkohtumist. Ta lisas, et „kõik püüdsid talle meeldida, pidasid temaga kohtumisi“.

Ungari eesotsas peaminister Viktor Orbániga, väljendas pikka aega vastumeelsust Ukrainaga liitumiskõneluste alustamiseks. Tema vetost saadi üle, kuna teda veendi hääletuse ajaks ruumist lahkuma, mis tähendab, et Ungari jäi erapooletuks.

Hiljem teatas Orbán, et nõustus loobuma vetoõigusest, sest tal on veel palju võimalusi blokeerida Ukraina liitumise protsess.