VIDEO ja FOTOD | President Alar Karis kutsus Läti ja Leedu kolleegid külla. Arutatakse julgeolekut ja Euroopa Liidu laienemist

Esmaspäeval on president Alar Karise kutsel Eestis visiidil Läti president Edgars Rinkēvičs ja Leedu president Gitanas Nausėda, et rääkida Euroopa julgeolekuga seotud teemadel, nagu meie piiridel toimuv, migratsioon, taristu kaitse ja Euroopa Liidu laienemine, mille tulemusena tugevneb kogu Euroopa julgeolek.

Mõned päevad pärast riigipeade kohtumist arutavad ELi riikide liidrid Euroopa Ülemkogu kohtumisel ühe peateemana Euroopa Liidu laienemist, sealhulgas Ukraina ja Moldovaga liitumisläbirääkimiste alustamisega seonduvat.

Eesti, Läti ja Leedu riigipea keskenduvad veel kolme riigi koostöö edendamisele, sealhulgas transpordiühenduste loomisele. Samuti kaitseküsimustele ja ühisele kaitsekoostööle ning julgeolekuolukorrale Euroopa Liidu ja NATO välispiiril. Olulise teemana leiab arutlust ka Ukraina jätkuva toetamise vajadus.

Kohtumine sai hommikul alguse REaD raamatupood Põhjala tehases.

Presidendid Karis, Rinkēvičs ja Nausėda külastavad Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi ja arutlevad koos õpilastega noorte rolli üle demokraatlikus ühiskonnas ning räägivad populismi mõjust Euroopas. Arutelu juhib Pelgulinna Riigigümnaasiumi demokraatia ja inimõiguste õpetaja, venekeelse Postimehe peatoimetaja Sergei Metlev.

Riigipead annavad kell 11.15 ühise pressikonverentsi ning sellest toimub ka otseülekanne veebis, mida kannab üle ka Delfi.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXXI lennu üliõpilased esitavad Sõltumatu Tantsu Laval kolmele presidendile fragmendi etendusest „Ukraina avastamine“. Tegemist on tudengite lavakõne eksamina sündinud etendusega, mis jõuab tuleval aastal EMTA lavakunstikooli, Tallinna Linnateatri ja teatri Ekspeditsioon koostöös suurema hulga vaatajateni. Lavastaja on Anu Lamp.

Kolme presidendi kohtumine leiab aset Tallinnas seoses Balti koostöö raames toimuva Eesti eesistumise lõppemisega.

Alar Karis peetud kõnes: oleme tuleviku kujundamisel murdepunktis

Avaldame president Alar Karise kõne täismahus.

Tahan alustuseks öelda, et hindame kõrgelt suurepärast koostööd oma lähimate naabritega. Heameel on Tallinnas kohtuda kolleegide ja sõprade Edgars Rinkēvičs’I ja Gitanas Nauseda’ga.

Rõõm on kokku saada just siin äsja avatud Pelgulinna Riigigümnaasiumis, millest saanud suurepärane näide sellest, kuidas ühitada keskkonnatundlikku arhitektuuri ning sihikindlat soovi pakkuda parimat võimalikku haridust neile, kes tulevikus hakkavad otsuseid langetama.

Noorus on meie tulevik. Ja seda otsustasime mitte pelgalt mainida vaid ka noortega päriselt kohtuda, et nemadki oleksid kaasatud neisse otsustesse, mis meil peagi ees võiksid seista. Möödunud on just üks äärmiselt põnev tund õpilastega, väga elavas ja põnevas keskustelus. Kui PISA testid mõõdaks ka debateerimisoskusi, oleksime ehk samuti edetabeli tipus.

Rääkisime demokraatiast ja ka selles, kuidas noored saaksid tõhusamalt mõjutada tuleviku poliitikat. Samuti ka inimõiguste kaitsmise tähtsusest ja vabadusest valida oma saatust. Sellist valikuvabadust sooviksime igale üksikisikule ning ka igale riigile.

Kui räägime tuleviku kujundamisest, siis oleme praegu ühes olulises murdepunktis. Otsuseid, mida langetatakse sel nädalal eelseisval EL ülemkogul Brüsselis, jälgitakse väga hoolikalt kõigis Ukraina kodudes. Ja mitte üksnes seal – ka Moldovas, ka teistes riikides, kel soov saada EL liikmeks. Loodame liikuda üheskoos edasi, et täita nende Euroopa unistus.

Otsused, mida nüüd teeme, saadavad signaali tervele ilmale. See on meie tähtis hetk ja kohustus näidata, et Euroopa Liit on otsusekindel ja tugev, täis indu kasvada suuremaks. See on meie strateegiline panus rahu tagamisse Euroopas, meie julgeolekusse ja õitsengusse. Seda hetke tuleb kasutada targalt, et ellu viia üht kõige EL poliitikat – laienemist.

Näeme ühtsust selle taga ja kutsun üles seda suure muretsemisega mitte murendama. Mõistagi peab EL muutuma ka ise, aga saame ka sellega hakkama. Ehk siis reformida meie liitu ning leida samaaegselt ka lahendus kõigile muredele, kui alustame liitumisläbirääkimisi võimalike uute liikmesriikidega, kelle seas eeskätt peame silmas Ukrainat ja Moldovat.

Neile, kes püüavad meid tirida pessimismi sohu ja nõuavad rohkem analüüsi, ütleksin et seni oleme olnud igati tõhusad. Meie tegevus Ukraina abistamisel on kõigis valdkondades olnud edukas. Ukraina on hästi toimiv sõltumatu riik, kes on läbi viimas vajalikke reforme, kontrollib suurt osa oma territooriumist ja on täis otsustavust ka ülejäänud osa sellest tagasi saada. Meie tegevust Ukraina suunal tuleb jätkata ja veelgi tõhustada.

Balti riigid on NATO esimene kaitseliin. Tõestame seda oma tegudega ja näitame NATOle, mida on vaja kaitsehoiaku, kaitseinvesteeringute ja heidutuse vallas. Sõjalises ja poliitilises mõttes oleme üks piirkond ja mida enam me oma riigi tasandil langetatud otsuseid ja praktilisi samme klapitame, seda tugevam on meie enda ning ka NATO kaitse. Olen oma kolleegidele täna kinnitanud, et Eesti on kõiges valmis aitama naabreid, näitama üles solidaarsust kõigis võimalikes kriisides, puudutagu need siis piirijulgeolekut, merealust taristut või isegi otsest sõjalist ohtu.

Eesti on tänavu juhtinud Balti koostööd ja tänane kohtumine on üks paljudest, mis aset leidnud sellel aastal. Tahan tänada kõiki kolleege eri tasandeil, kes on edendanud meie ühistegevust kõigis valdkondades. Mulle on südamelähedased erinevad ühendused nagu, Rail Baltica, samuti ka ühine elektrivõrk.

Siit läheme aga töölõunale, kus räägime kõigist kriitilistest väljakutsetest, mis kolme Balti riigi ees seisavad. Aga alati mõtleme me ka tulevikule. Sest teame, et kui teeme plaane koos, saavutame koos ka rohkem. Seda on näidanud meie ühine tegutsemine kaitsekoostöös, piiride kaitsel ja paljudes teistes valdkondades.

Soovin tegutsemiseks jõudu ja õnne Leedule, kes hakkab Balti koostööd vedama tuleval aastal.