Euroopa inimõiguste kohtu hinnangul rikuvad need tingimused inimõiguste kokkuleppe kolmandat artiklit, mille järgi ei tohi kedagi piinata ega kohelda või karistada ebainimlikul või halvustaval viisil, vahendab Helsingin Sanomat.

Euroopa inimõiguste kohus on pidanud probleemseks eriti Ukraina vanglate ülerahvastatust ja mitmesuguseid materiaalseid puudusi.

Soome ülemkohtu hinnangul ähvardaks Tordenit inimväärikust solvav kohtlemine, kui ta Ukrainale välja antaks.

Samasuguse otsuse langetas oktoobri lõpus ka Rootsi ülemkohus ühe isiku Ukrainale väljaandmise kohta, viidates raportitele, mis kirjeldavad inimõiguste olukorda Ukrainas.

Torden peeti Soomes kinni 20. juulil, kui ta läks parasjagu Prantsusmaale Nice’i suunduvale lennule.

Ukraina palus Soomelt Tordeni kohtupidamiseks väljaandmist 15. augustil. Torden kandis varem nime Jan Petrovski.

Soome ülemkohtu otsuse järgi ei ole Tordeni kinnihoidmiseks enam põhjust ja kohus andis korralduse ta vabastada.

Torden vabaneski täna Vantaa vanglast, aga ta viis kaasa Soome piirivalve.

Tordenil on Norra ja Tšehhi määratud Schengeni alale sissesõidu keeld.

Tordeni advokaat Heikki Lampela ütles kohal olnud ajakirjanikele, et Torden vabaneb vanglast, aga ta viib kaasa piirivalve, misjärel sõitis vangla väravast välja kaks piirivalve autot.

Ukraina peaprokuratuur on teatanud, et Ukraina luureteenistus on Tordenit jälitanud juba 2016. aastast ja ta kuulutati tagaotsitavaks 2017. aastal.

Luhanski oblasti prokuratuuri teatel osales Torden 2014. aastal koos terroriorganisatsiooni liikmetega sõjalistes kokkupõrgetes Ukraina territooriumil rühmituse Russitš liikmena. Ukraina prokuratuuri teatel tegeleb Russitš sabotaaži ja luurega.

Torden on olnud Russitši liige ja asekomandör. Russitšit peetakse neonatslikuks rühmituseks ja see on sõdinud Ukrainas Venemaa toetatud separatistide poolel 2014. aastast. Rühmitusel on sidemeid ka Wagneri erasõjafirmaga.