Suri kunstiteadlane Reet Varblane

Lahkunud on kunstiteadlane, kultuurilehe Sirp kunstitoimetaja ja Eesti Kunstnike Liidu Vabaduse galerii galerist Reet Varblane.

Reet Varblane (14. IX 1952‒25. XI 2023) lõpetas 1975. aastal Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna, kus oli ainsana Eestis võimalik spetsialiseeruda toona kunstiajaloole. Tartu Ülikooli ajaloo-õppes rõhutati akadeemilist põhimõtet „sine ira et studio“ ehk „ilma vihkamise ja erapoolikuseta“ ning on kerge mõista, et Varblase edasise erialase tegevuse aluseks oli see printsiip nii enne kui ka pärast Berliini müüri.

1980. aastatel uuris ta suhteliselt keelatud 1920.-30. aastate kunsti, fookusega avangardkunstnikul Ado Vabbel – tulemuseks 1993. aastal Vabbe kogumik, artiklid TMK-s ja Loomingus, magistrikraad. 2020. aasta KUMU ettekandes „Naisekuju Ado Vabbe loomingus“ ühendas Reet Varblane oma varasemad ja hilisemad uurimissuunad ehk Vabbe loomingu ja feministliku kunstiteooria.

1990. aastate muutuste tuules andis Varblane eesti kunstiteadusele uued silmad, vaatamaks Karin Lutsu loomingut, märgistades ühtlasi uute vaatenurkade tulekut („Naine topelteksiilis“, kunst.ee nr 4, 2004). Ilmselgelt kandis Varblane „sine ira et stuudio“ põhimõtte edasi ka kaasaegse kunsti suurte muutuste kajastamisse alates 1990. aastate algusest. Riigipiiri avanedes, viibides 1993. ja 1996. aastal Kesk-Euroopa Ülikoolis Prahas ja Budapestis ning külastades rahvusvahelisi näitusi, viibides stipendiumiga mitmetes riikides, avardades kunstiteadlase vaatevälja, sai Reet Varblane oma uut teadmist jagada eesti keeles nii kirjutistes, kuraatoritöödes kui ka trükiste toimetamisel.

Kiirete kunstimuutuste ajastul asendus teadlase aeglane teekond kiirema reaalajas reageerija ehk kuraatori ja kultuurilehe toimetaja rolliga. Varblane töötas 2003.-2012. aastal Tallinna Kunstihoones kuraator-galeristina ning kuni elu lõpuni Vabaduse galerii galeristina, nagu ka kultuurilehe Sirp kunstitoimetajana, püsides seega kuni viimase hetkeni intensiivse erialase töö sadulas, mis on erakordne. Tema viimaseks kuraatoriprojektiks jäi koostöös Marje Taskaga teostatud võimu-teemaline näitus, mis ulatus Võrumaalt Tallinnani ja mis lõpetati 2023. aastal Kadriorus.

Varblase kureerimistes kajastus ka tema enda perekondlik taust näitusel „Ema ja tütar“ Tartu Kunstimajas 2012. aastal ning „Jahimehe tütar“ 2019. aastal samas. Naise vaatenurga esiletoomine akadeemilises kontekstis tähendas ka vastavate aspektide läbitöötamist isiklikus elus. Kolleegid, kunstnikud, kunstiteadlased jäävad Varblast mäletama leebe ja sõbraliku isiksusena, kes oskas tasakaalustada keerukamaid olukordi ja kes oma vaiksel, sageli märkamatul viisil jäi ikka ja jälle põhimõttekindlaks, eesmärgiga hoida erialast latti kõrgel.

Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Tartu Kunstnike Liit, Eesti Kujurite Ühendus, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kultuuriministeerium avaldavat sügavat kaastunnet Varblase sõpradele ja lähedastele.