Topsiring lihtsustab korduvkasutustopside ringlust nutikate kiipide abil

Alates 2024. aastast on Eestis avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduvkasutatavaid anumaid ning söögiriistu. Nii astume ühelt poolt jõulise sammu ringmajanduse ja keskkonnahoiu suunas, samas tekitab see uusi väljakutseid sündmuste korraldajatele ning toitlustusettevõtetele.

MTÜ Topsiring on korduvkasutusnõude arendamisega tegelenud aastast 2016, asendades era- ja avalikel üritustel ühekordsed topsid vastupidavate pestavate joogitopsidega. Ettevõtte asutaja ja juht Aivo Kangus sõnab, et algusest peale on nende üks aluspõhimõtteid olnud, et korduvkasutatav tops peab olema parem kui ühekordne ning seda nii kvaliteedilt kui ka kasutusmugavuselt. „Oleme topside disaini, materjale ja tootmisprotsesse aastate jooksul pidevalt arendanud ning jõudnud põneva, tarbijate jaoks mitmeid probleeme lahendava ja uusi võimalusi pakkuva tooteni, kus ühendasime ringlustopsi selle sisse valatud RFID-kiibiga,“ räägib Kangus.

Tulemuseks on mugavalt tagastatav ringlustops, mis võimaldab laialdase ja valutu ülemineku ühekordsetelt topsidelt korduvkasutatavatele. Kiibiga topside automaatne tagastamine hoiab kokku ürituse korraldaja inimressursi ja sularaha arveldamisega kaasnevaid kulusid. Praegu käib ringlustopside kasutamine enamasti nii, et klient tagastab selle kohe sündmusel automaati ja saab pandiraha tagasi. Seejärel viiakse need kogumispunkti, loetakse üle ja pestakse järgmise sündmuse tarvis. Topsiringi uusi topse saab tänu kiibile lugeda sekundiga suures mahus, võimaldades täpset elektroonilist aruandlust ja vigadeta toimetamist. Selline kiirus ja täpsus on oluline nii topside omanikule, rentnikule, pesuteenuse pakkujale kui ka tarbijale.

Robotid toodavad topse

Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) saadud toetusega loodi valmidus toota kiibiga topse efektiivselt ning suurtes mahtudes, kasutades roboteid. Samuti osaleti oktoobri lõpus rohehäkatonil Garage48, kust saadi mitmeid uusi ideid, mida kiibiga ringlustopside arendamisel rakendada. „Selgus, et tänu kiibile saab iseteeninduslike kuuma joogi aparaatide puhul vähendada varguseohtu. Kiip suudab peale pandipakendi hinna määratleda ka toote parameetreid, välistades tahtliku või tahtmatu valesti doseeritud toote ostu,“ selgitab Kangus.

Ta nendib, et olles tegutsenud pikalt jäätmete kogumise sektoris ning olnud elektroonika- ja pakendiringluse asutamise juures, on talle aastatega kinnistunud arusaam, et parim viis jäätmetega tegemiseks on pakkuda kogumise ja sorteerimise asemel korduvkasutatavat alternatiivi. Nii tekkis idee Topsiringi asutamiseks – nähes, kuidas vähemalt pool avalike ürituste jäätmemahust on ühekordsed topsid, sai ta aru, et see süsteem pole jätkusuutlik. Ajapikku kujunes ürituste teenindamisele orienteeritud ettevõtmisest topside disainimisele, tootmisele ja tarkvaralahenduste arendamisele keskendunud ettevõte.

Topsi sulatatud kiibiga tootele on Topsiringil võetud kasuliku mudeli patent, sest sellist lahendust mujal maailmas pole. Kangus selgitab, kuidas arendustöö käigus tehti kümneid mudeleid ja katseid, kuidas saada kiip topsi nii, et see töötaks ega lõhuks topsi. „On ettevõtteid, kes kleebivad kiipe topsi alla, ent see ei pruugi olla kuigi kauakestev ega ole silmale ilus. Tänu sellele, et sulatasime kiibi toote sisse, võib tops läbida sadu pesusid, kahjustumata kasutamise ja pesemise käigus.“

Kiibiga seonduvaid võimalusi alles avastatakse

Topsiring on üle minemas kiibiga topside tootmisele, luues tarkvaral põhinevat ökosüsteemi, mis võimaldab anda topsile erinevaid funktsionaalsusi. „Me isegi ei hooma kõiki neid võimalusi, aga juba praegu lisandub uusi mõtteid, mida katsetada,“ ütleb Kangus. Näiteks saab kaugloetava kiibiga topse kasutada kinnistel sündmustel, paigaldades ustele turvaväravad nagu kauplustel. Külastaja ei saa topsiga väljuda, seega on topside kadu marginaalne. Korraldajal jääb ära taaskasutatava topsi eest pandi küsimine ja ta ei pea tegelema tagasimaksetega. Lisaks saab kiibiga topsiga limiteerida privaatsündmustel tasuta jookide arvu. Või programmeerida lahendus nii, et tarbija kannab ettemaksukontole rahalised vahendid ja tops toimib ise hoopis maksevahendina. Kiibiga topside puhul võib juhtuda, et need satuvad tavalise olmeprügi hulka, kuid skanneriga lugedes leiab „kaduma“ läinud topsid kiirelt üles ning need saab muu prügi seest lihtsasti välja sorteerida. „Inimesed peavad muidugi uue süsteemiga alles harjuma. Ent positiivne võiks kõigi jaoks olla see, et olmeprügi hulk sündmustel väheneb kordades!“ nendib Kangus.

Personaalne tops kõikidele

Ettevõtete ja asutuste puhul saab töötajate topsid personaliseerida ning joogiautomaatidest joogi tellimisel on lihtne pidada arvestust tarbitud koguste osas. Lisaks saab topsidele teha nii-öelda eelvaliku ehk kiip topsis määrab, milline jook sinna käib. See toob suure, mitmesaja inimesega tehase kohvipausidele olulise ajakokkuhoiu, sest töötajad ei pea iga kord joogiautomaadist soovitud jooki tellima, vaid piisab topsiga „piiksutamisest“. RFID-kiip võimaldab isiklikust topsist teha kasvõi töötaja uksekaardi.

„Personaalne tops võib olla igaühel, aga oluline on, et kaupmehe joogi- ja kassaaparaat selle ära tunneb. Nii saab kaupmees eraldada oma topsiga tulijad ning kuna tal jääb ära ühekordse topsi või korduvkasutatava topsi kogumis- ja käitluskulu, saab ta teha kliendile hinnaalandust ning motiveerida teda olema keskkonnasäästlik,“ toob Kangus veel ühe näite. „Tark tops muudab tarbimisotsused kiireks ja mugavaks!“

KIK toetas MTÜ Topsiring projekti „Sissevalatud kiibiga ringlustopsi tööstusliku ja automaatse moodulvormi loomine“ 31 500 euroga siseriiklikust keskkonnaprogrammist.