Parandustöökodade meistrid: inimesed hindavad oma kätega tehtut aina enam

Tallinnas ja Tartus on avanud uksed kogukondlikud parandustöökojad, mille meistrid aitavad huvilistel parandada mööblit ja rõivaid ning remontida rikkis tehnikat. Töökodade eesmärk on toetada kestlikku eluviisi, aidata vanad asjad uuele elule ja õpetada inimestele eluks vajalikke käsitööoskusi. Sarnaseid töökodasid on plaanis veel luua.

2022. aasta augustis alustas Põhja-Tallinnas asuvas endise rahvamaja garaažis tööd Kopli 93 parandustöökoda. Projekti algatajad olid Centrinno EU, Põhja-Tallinna linnaosavalitsus ja Salme kultuurikeskus. „Töökoja loomisel tegime Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetuse abil garaažiboksis remondi ja soetasime sisustuse ning seadmed, Paljassaare jäätmejaam toetab meid materjaliga ja TalTech varustab ideedega. Projektis oli ette nähtud kaheksa töötoa korraldamine, aga praeguseks oleme neid läbi viinud üle 30,“ räägib Tallinna esimese parandustöökoja meister, mööblitisler Andre Pichen.

Parandustöökoja töötubades on osalenud umbes tuhat külastajat ja valminud on sadakond projekti pisikestest esemetest kuni suuremate kappide ning riiuliteni. „Oleme keskendunud puidule, kuid koostöös Kopli ametikooli ja teiste meistritega oleme korraldanud ka näiteks sepistamise töötube, aga ka linnaruumi, kodude kaunistamise ja erinevast materjalist esemete parandamise töötube,“ toob ta näiteid. Senisest kõige populaarsem oli naiste torutööde õpituba, kus osales 50 naisterahvast. Tavapäraselt on töökoda avatud esmaspäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti kell 17–21, eriüritused toimuvad reeglina teisipäeviti või reedeti.

Kopli rahvamaja, mille hoovis töökoda asub, on ehitatud aastal 1937 ning see rajati kohaliku kultuurielu arendamiseks. „See maja on näinud palju erinevaid aegu ja viimased aastakümned seisis tühjana,“ ütleb Salme kultuurikeskuse juht Raivo Põldmaa. „Õnneks on hoone konstruktsioon tugev ja kuna siin tegutses nõukogude ajal klubi, jäi majale katus peale. Loodame projektide, toetuste ja toetajate abiga selle hoone saada taas täishiilgusesse, et see saaks hakata sarnaselt Salme kultuurikeskusega kogukonna inimesi teenindama.“

Suvel kogunesid Kopli 93 hoovi hobiaednikud, kes kasvatasid maasikaid ja muid taimi ning peavad ka mesilasi. „Ruumidest on hetkel käigus vaid üks garaaž, ent bokse on rohkem ja siia võiks teha eraldi ruumid metallitööde tegemiseks ning kogukonnasündmusteks,“ ütleb Pichen. Põldmaa lisab: „Kui Kopli 93 põhimaja on muinsuskaitse all, siis garaažiboksid rajati õuele nõukogude ajal ning neid telliskiviehitisi tohib oma käe järgi ümber ehitada. Kopli 93 töökoda on Tallinna linna jaoks suurepärane pilootprojekt, kuidas edaspidi linnas arendatavate ringmajanduskeskustega edasi minna!“

Pealinna esimeses kogukondlikus töökojas saavad toimetada kõik käsitööhuvilised, kogenud meistritest algajateni. Töökoja peamiseks suunaks on puutöö ja kõik baastööriistad mööbli restaureerimiseks, parandamiseks või uute detailide saagimiseks on olemas. Spetsiifilised tööriistad võib ka ise kaasa võtta ja pooleliolevad tööd saab töökotta ootele jätta. Kasutada on võimalik sae- ja puurpinki, lihvmasinaid, lõikureid, akutrelle ja muud vajalikku, samuti saab tinutada, keevitada ja 3D-printida ning vabaks kasutuseks on ka kõik käsitööriistad ja õmblusmasin. Pichen möönab, et aina rohkem on inimesi, kes eelistavad uute asjade asemel just vana ja algupärase ajalooga eseme parandamist, isetegemist ja käeliste oskuste arendamist ning tunnevad huvi esivanemate teadmiste vastu.

Kõike tasub parandada!

Tartus Kastani 42 asuvas MTÜ Paranduskelder töökojas saab meistrite juhendamisel oma katkiseid esemeid annetuspõhiselt korda teha. Osalustasu on viis eurot või vabatahtlik panus. „Pakume võimalust tartlastele kolm korda nädalas osaleda töötoas, kus saab kasutada olemasolevaid seadmeid ja masinaid ning kohapealsete meistrite abi,“ tutvustab projekti koordinaator ja MTÜ Paranduskelder juhatuse liige Jiří Krejčí. Külastaja ehk siis katkise eseme omanik on parandusprotsessi kaasatud ning üheskoos meistriga tuvastatakse eseme viga ja võimalikud parandamisviisid. „Oleme seda meelt, et võimalusel parandab külastaja meistri juhendamisel eseme ise, aga väga keerulise probleemi korral muidugi aitame. Oluline on teadvustada inimestele, et kõike tasub parandada! Isegi 20-eurost mänguasja on mõttekas remontida, sest ideaalses maailmas on taaskasutusel meie elus nii tarbimise kui ka looduse seisukohast väga oluline roll. Milleks toota juurde uusi asju, kui vanu saab edukalt korda teha? Peaaegu kõik on remonditav,“ ütleb Krejčí.

Paranduskeldris töötab kuus meistrit. Teisipäeva õhtuti on kohal õmblusmeistrid, kolmapäeval tegeletakse elektroonika remontimise ja neljapäeval üldparandusega – alates jalgratastest ja mööblist kuni mänguasjadeni. Korraga on tööl kaks meistrit ja töökoda on avatud kell 17–21.

KIK toetas Põhja-Tallinna Valitsuse projekti „Kopli parandustöökoda: uute majandusmudelite ja ühiskondliku organiseerumise katselabor“ 68 140 euroga ja MTÜ Paranduskelder projekti „Paranduspunkt 2.0“ 60 661 euroga siseriiklikust keskkonnaprogrammist. Ühtlasi on Paranduskelder KIK-i rohekiirendi Negavatt 2019. aasta kolmanda koha omanik.