Põllumaa linnas – utoopia või tänapäev?

Kuigi mahemajandus ja enda kasvatatud toit on tänapäeval au sees, on jätkuvalt vähe neid, kes ise näpud mulda pistavad. Nii võimatu, kui see ka ei tundu, siis tegelikult on selleks vaja vaid minimaalset maalappi.

Porgandid, kartulid, maitsetaimed või koguni mesi – nimeta vaid. Kõike seda on edukalt võimalik oma tagahoovis või rõdu peal kasvatada ja selle jaoks on vaja vaid elementaarseid teadmisi. Programm „Kasvades oma toiduga“ toob need teadmised teieni.

Programmi ühe eestvedaja Elen Peetsmanni sõnul kogub nn linnaaiandus aina populaarsust. „Kui mõni aasta tagasi oli eraaedades suuremas osas vaid muru, siis nüüd oleme tähele pannud, et üha rohkem mõeldakse ka sellele, et suvel saaks midagi värsket oma aiast põske pista,“ ütles ta.

Kui mõni aasta tagasi oli eraaedades suuremas osas vaid muru, siis nüüd oleme tähele pannud, et üha rohkem mõeldakse ka sellele, et suvel saaks midagi värsket oma aiast põske pista.

Tema sõnul on juba ainuüksi Tartus praegu kümme linna- ja kogukonnaaeda, millest suurimas Tartu Maheaias on üle 550 liikme.

Seejuures annab programm võimaluse aiandusega tegeleda kõigile, ka neile, kes erivajaduste tõttu põllumaale ligi ei saa või neil lihtsalt puudub sinna vajalik transport. Tartu 2024 eesmärk ongi kogu programm korraldada keskkonnahoidlikult ja kättesaadavalt erinevate vajadustega inimestele.

Tartu kogukonnaaiad on juba laialt üldsusele tuntud, aga kasvatajaid mahuks veel kõvasti juurde. Isegi kui spetsiaalselt selle jaoks kuhugi minemine tundub tüütu, siis lihtne on ka endale ise need võimalused luua. Kõigile linnaaianduse huvilistele suunatud programmis saab teadmisi mullast, kompostimisest, Eesti pärimussortidest, taimede hooldamisest ning säilitamisest – teisisõnu kõigest.

„Meie soov on jagada teadmisi, kuidas keskkonnasäästlikult mahepõllumajanduse põhimõtete järgi endale toitu kasvatada,“ rääkis Peetsmann.

Seejuures on programmi fookus suunatud just noortele, kellest sõltub jätkusuutlikum tulevik, kuid laste ja noorte harjumusi ning eelistusi mõjutavad ka vanemad, kes on tihtipeale oma lastele eeskujuks. Samas ei saa unustada, et kui laps hakkab huvituma ise toidu kasvatamisest, siis mis jääb vanemalgi üle, kui seda soovi lihtsalt austada ja kaasa mängida.

Loovharidusprogrammi käigus valmivad videod aitavad õpetajatel koolitunnis taimeteadmisi jagada ja julgustavad ka kõhklevaid rohenäppe aiapidamisega algust tegema.