ERISAADE | Ansip: Kaja Kallas solvas Hollandi peaministrit. Paet: on neid, kellele see silma torkas
(289)
Andrus Ansip ja Urmas Paet rääkisid Strasbourgis toimuva Euroopa Parlamendi plenaaristungi serval Reformierakonna meeleoludest Kaja Kallase NATO-kommentaari ning laupäevase üldkogu valguses. Nenditi ka, et Ukraina ja Euroopa kaitsevõime jaoks euroliidu eelarvest raha leidmine on kulgenud väga vaevaliselt.
Paar nädalat tagasi toimus Tallinnas Euroopa Liidu taasterahastu aastakonverents, kus paneelis esinesid Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis ja peaminister Kaja Kallas. Paneeli juhtinud Hans H. Luik viitas Andrus Ansipile ja tema tegemistele seoses Euroopa kiibitootmise käimatõmbamisega. Luik küsis, kas emb-kumb panelist on kuulnud, mis sellest algatusest saab. Kaja Kallas vastas nii: „Ma pean ütlema, et mind üllatab, et Andrus Ansip tegeleb millegagi, mis on Euroopa Parlamendiga ka päriselt seotud. Esimest korda kuulen, see on mulle suur üllatus. Siiamaani olen kuulnud ainult tema kommentaare kodumaise poliitika kohta. Ma ei teadnud, et ta ka midagi teeb, väga huvitav.“
Andrus Ansip ütles, et Kaja Kallas eksib rängalt, kui ta arvab, et probleem on kriitikas. „Ei ole ju nii, et probleem on tekkinud kriitikast. Kriitika on tulnud sellest, et probleem on olemas, ja selle probleemi keskmes on olnud Kaja Kallas,“ ütles varasem Eesti peaminister.
Ta oleks pidanud vabandama selle eest, et ta ei rääkinud tõtt.
Ansip märkis, et laupäeval toimunud üldkogul on suur hulk reformierakondlasi oma meelsust väljendanud. „Ta oleks pidanud vabandama selle eest, et ta ei rääkinud tõtt,“ ütles ekspeaminister, viidates Kallase esimestele kommentaaridele idavedude skandaali kohta. „Ta peaks vabandama ka vabariigi presidendi ja president Kersti Kaljulaiu vääritu ründamise eest. Veel kenam oleks, kui perekond maksaks 75-aastasele Valdar Parvele 1500 eurot tagasi,“ lausus Ansip.
Paet ei teinud suurt numbrit sellest, et 38% Reformierakonna üldkogul osalenutest Kallasele häält ei andnud. Tema tõi välja, et kaks kolmandikku esimehe valimisel osalenutest on endiselt erakonna esimehe taga. „See näitab seda, et [praegu] ametis oleva peaministri puhul ei ole tava, et keegi tuleb kõrvale kandideerima,“ sõnas Paet. „Kui vaadata, kes juhatusse valiti – enamik liikmeid soovib positiivset stabiilsust ja kogemusi,“ lisas ta.
Endine välisminister ei soovinud minna kaasa spekulatsiooniga sellest, kas Kallase taandumisel võiks temast peaminister saada. „Ma arvan, et neid juhul-kui-jutte pole väga mõtet heietada. Kui see olukord kunagi avaneb, siis tuleb vaadata, milline on seis sellel hetkel. Milline on toetus kellelegi, millised on jõujooned, ja muidugi, millised on ideed. Täna öelda, et jah, kindlasti või kindlasti ei, ei näe ma mõtet,“ lausus Paet.
Kas see oli solvang?
Eurosaadikutelt küsiti ka arvamust Kaja Kallase vastuse kohta Washingtonis toimunud Politico kaitsekonverentsil. Peaministrilt küsiti, kas talle meeldiks, kui tema kandidatuuri kaalutaks NATO peasekretäriks. Ansip leidis, et Kallase jaatavat vastust tõlgendati ka väljaspool Eestit sellisena, mis viitab peaministri huvile uue ameti vastu. „Seesama Politico on tõlgendanud seda nii, et Kaja Kallas on öelnud, et ta tahab saada NATO peasekretäriks. Ei maksa endale tuhka pähe raputada sellepärast, et me ei saanud täpselt aru, mida Kaja väitis. Täpselt samamoodi ei saanud sel juhul ka Politico aru,“ ütles Ansip.
Ekspeaminister kirjeldas eelmise NATO peasekretäri ametisse saamisega seotud juhtumit. „Anders Fogh Rasmussen ütles mulle, et Taani kuningriigis on lihtne – niipea kui sa ütled, et sulle meeldiks mingi muu amet, niipea oled öelnud oma inimestele, et praegune amet sind enam ei rahulda. Taani kuningriigis eeldatakse, et kes otsib peaministriametis midagi muud, see peab kohe tagasi astuma,“ meenutas Ansip Rasmusseni, kes sai seetõttu kandidaadiks alles NATO tippkohtumise õhtusöögil. Seal on liikmesriikide esindajatel oma positsioonid juba kujundatud. „Et Kaja Kallas osutuks valituks, oleks vaja ka Hollandi toetust, aga pärast sellist solvangut Mark Rutte aadressil on seda suhteliselt raske saada,“ ütles Ansip.
Kas Kallas solvas Ruttet? „Solvangutunnetus on erinev, aga on neid, kellele see torkas silma ja kes on öelnud, et oleks võinud personaalseks minemata jätta,“ märkis Urmas Paet.
Ukraina saab raha, kõik muu võib ilma jääda
Eestis muretsetakse, et kui Euroopa Liidu seitsmeaastase eelarve ülevaatamise käigus ei leita vahendeid Euroopa kaitsevõime jaoks, jääb teema sootuks toppama, sest liikmesriikides pole piisavalt tahet ka selleks, et riiklike vahenditega piisavalt palju ära teha. Andrus Ansip kirjeldas eelarve ülevaatamisega seotud olukorda. „Euroopa Liidu eelarve puhul on põhiküsimus 100 miljardis euros, millega tahetakse eelarvet suurendada. Raha on võtnud ära koroonakriis, eelkõige aga sõda. Ukrainale oleks vaja nelja aasta jooksul 50 miljardit lisaks anda. Nüüd on tekkinud ootamatu probleem: Saksamaa konstitutsioonikohus on otsustanud, et on tehtud raamatupidamisviga ning et 60 miljardit on valesti kasutatud. Saksamaa alaline esindaja Euroopa Liidu juures on öelnud, et nad ei saa eelarve suurendamist toetada, kuna neil pole sissemakse tegemiseks raha. Saksamaa põhiseadus sätestab, et eelarvedefitsiit ei või olla suurem kui 0,35%,“ selgitas endine Euroopa Komisjoni volinik.
„Nad ütlevad, et Ukraina 50 miljardi jaoks nad raha leiavad, aga ülejäänuga läheb küll raskeks,“ nentis Andrus Ansip. „Et Saksamaa ei leia raha eelarve suurendamiseks, on probleem Euroopa Liidule, ka selle kaitsevõimele ja konkurentsivõimele,“ lisas ta. Ansip ütles sedagi, et küllap võib oodata takistusi ka Ukraina-raha puhul, kui pidada silmas Ungari peaministri Viktor Orbáni vastuseisu.
Head rohtu, et seda tulevikus välistada, ei ole leitud.
„Nad on saanud omale liitlaseks ka Slovakkia,“ täiendas Urmas Paet. „See on kasvav probleem, sest hulk aega pole olnud ühtegi otsust, mida tehakse kas Venemaa survestamiseks sõda lõpetada või Ukraina toetamiseks, mida Ungari ei ole asunud takistama või pidurdama. Sellega on kaotatud aega, selle tulemusena on olnud otsused oluliselt lahjemad. Ja seetõttu on Ungaril õnnestunud üht-teist enda jaoks välja pressida. Nähes, et see toimib, ei arva ma, et Orbáni valitsus teeb ülejäänud sammud Euroopale lihtsamaks. Head rohtu, et seda tulevikus välistada, ei ole leitud ja seda pole Euroopa õigusruumis olemas,“ nentis Paet.
Euroopa „Erisaate“ valmimist toetas Euroopa Parlament.
