Venemaa vetostas Eesti OSCE eesistumise. Tsahkna: on vastuvõetamatu alluda Moskva nõudmistele ja väljapressimisele

Eestist pidi saama Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) eesistuja 2024. aastal. Venemaa ja Valgevene otsustasid selle aga vetostada.

Tsahkna sõnul on kahetsusväärne, et Venemaa ja tema mahitusel Valgevene pandud veto tõttu ei saanud täna Viinis kinnitust Eesti kandidatuur OSCE eesistuja kohale 2024. aastal.

„Venemaa blokeerib oma tegevusega kogu organisatsiooni tööd, sest juba mitu aastat pole Moskva lasknud kinnitada organisatsiooni eelarvet, korraldada OSCE ametlikke üritusi, pikendada välimissioone, ja on sealhulgas teinud lõpu kõigile OSCE välimissioonidele Venemaa agressiooni ohvriks langenud Ukrainas,“ märkis Tsahkna.

Nüüd on Eesti Tsahkna sõnul olukorras, kus OSCE-l pole vaid napid poolteist kuud enne uut aastat kinnitatud eesistujat, kuigi Eesti oli alates 2020. aastast Euroopa Liidu ühiskandidaat sellele kohale.

„Olukorras, kus Venemaa rikub verist agressioonisõda pidades kõiki OSCE aluspõhimõtteid, on vastuvõetamatu alluda Moskva nõudmistele ja väljapressimisele, muu hulgas soovile, et OSCE järgmine eesistuja ei oleks NATO liitlasriik,“ ütles Tsahkna. „Käesoleval hetkel peame Venemaad igakülgselt rahvusvahelisel areenil isoleerima, mitte otsima Moskvale meelepäraseid lahendusi.“

Eesti on Tsahkna sõnul jätkuvalt seisukohal, et OSCE peab seisma kindlalt oma põhiväärtuste eest ning järeleandmised agressorile peaksid olema välistatud.

OSCE on välja kasvanud Euroopa julgeoleku- ja koostöökonverentsist (CSCE), mille eesmärk on olnud algusest peale edendada Ida ja Lääne vahelist dialoogi. Seega ei ole OSCE koondanud kunagi ainult samameelseid riike.

„Kuigi OSCE tegevus on algusest peale olnud kantud vastasseisudest, ei ole organisatsioon olnud kunagi nii tõsises kriisis kui nüüd,“ märkis Tsahkna.

Pinged on kasvanud

Lagunenud Nõukogude Liidust taas iseseisvana välja tulnud Eesti liitus OSCE-ga 1991. aasta septembris. Samal aastal pandi paika, et organisatsiooni veab igal aastal eest üks liikmesriik. Vahepealse 33 aastaga on suur hulk maid, teiste seas Leedu, juba eesistujariik olnud. Eesti kord peaks saabuma pärast aastavahetust.

Selline plaan pandi paika juba mitu aastat tagas. Venemaa heitis aga kandideerivale Eestile ette, et me pole oma programmigi tutvustanud. Veel enne, kui Eesti oma plaane 2021. aastal tutvustada jõudis, kõlas venelaste suust eitav vastus. Pärast seda on pinge veelgi kasvanud.

Üks Eesti Päevalehega rääkinud Eesti välispoliitika tipptegijaid teadis peegeldada lehe kõrvu jõudnud muret tekitavat kuluaarijuttu – OSCE peaks olema see keskkond, kus leitakse dialoogi käigus lahendus Venemaa ja Ukraina sõjale, kuidas tahes see ka välja ei näeks. Seetõttu on osa suuri OSCE-sse kuuluvaid lääneriike huvitatud sellest, et OSCE töö jätkuks igal juhul ka 2024. aastal.