Euroopa Liit jätkab uute sanktsioonidega Venemaa pitsitamist

Euroopa Liit valmistab Venemaa survestamiseks ette juba järjekorras 12. sanktsioonipaketti, kuid palju on veel minna, sest kõikvõimalikest piirangutest on veel ligi 40% kasutamata.

Kuigi sanktsioone annaks veel juurde keerata, siis välisministeeriumi asekantsleri Erki Kodari sõnul on praegu siiski juba palju ära tehtud ning seni tehtud piirangud annavad ajas aina rohkem tulemusi. Tema sõnasid toetab ka Venemaa majandusolukord, sest kuigi eelmisel aastal suutis agressor veel tänu reservidele edukalt sanktsioonide kiuste toime tulla, siis tänavu on murenemine selge.

Näiteks veel aasta alguses sai ühe euro eest 77 rublat, aga tänaseks on kurss tõusnud 97 rublani, mis näitab, et valuuta väärtus langeb kiirelt. “Lisaks tõid varem agressorile suurt raha sisse energiakandjad, kuid selle aasta arvudes on Venemaa nafta- ja gaasitulud lausa 50% madalamad kui eelmisel aastal,” rääkis Kodar. “Arvestades, et Venemaa oli Euroopa Liidule kogumahtu arvestades suuruselt viies kaubanduspartner, siis see on korralik samm.”

Samas saab tema sõnul veel piirata näiteks teemantide, vedelgaasi ja veeldatud maagaasi müüki ning piirata metallitoormeid. “Eesti on omalt poolt selgelt väljendanud, et Venemaa energiakandjate piiramisega peab jätkama ning ka nafta hinnalagi tuleb alla tuua,” kirjeldas Kodar.

Kuigi loetelust läheb midagi kindlasti sisse ka 12. sanktsioonipaketti, siis päris kõigega kindlasti arvestada ei saa. Näiteks pole veel konsensust täielikul kaubandusembargol, mida Eesti nõuab.

Asekantsler rääkis, et kuigi liikmesriikide vahel on teatud värelust, kus räägitakse rohkem sanktsioonide rakendamisest, kui uute peale toomisest, siis tuleb neile selgitada kohanemise vajalikkust vastavalt vastase otsustele. “Kui me leiame vahendeid, mida veel piirata ja mis omavad positiivset mõju Ukraina kaitsevõimele, siis peame neid arvestama,” rääkis ta.

Sanktsioonidest möödahiilimist pole aga siiski Kodara sõnul täielikult võimalik vältida, sest sanktsioneeritav riik otsib alati võimalusi, kuidas neid vältida. See puudutab üldiselt kolmandaid riike, kelle poole ka Euroopa Liidu 11. sanktsioonipakett suunatud oli. Kodar loodab, et 12. sanktsioonipakett võetakse vastu veel sel aastal, kuid kõik see sõltub Euroopa Liidu masinavärgi kiirusest.

Kodar rõhutas, et sanktsioonid ise ei lõpeta sõda, kuid need tõstavad agressiooni hinda. “Ma usun veendunult, et Ukraina võidab sõja lahinguväljal, aga sanktsioonid aitavad sellele kaasa,” oli asekantsler kindel. “Meil pole Euroopa Liidus võimalik öelda, et me oleme sõjast väsinud. Ainsad, kellel on seda õigus öelda, on ukrainlased ise.”

Kuula pikemalt “Välispoliitika kompassist”.