Aserbaidžaan korraldas septembris Mägi-Karabahhi piirkonnas äkiliselt sõjalise kampaania. Rünnak lõpetas seal kolm aastakümmet kestnud etniliste armeenlaste valitsemise. Valdav enamus 120 000 elanikust põgenes piirkonnast, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud Aserbaidžaani osana.

Pašinjan ütles Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee ees, et on hea, et Aserbaidžaaniga rahu sõlmimise aluspõhimõtetes on kokku lepitud. Põhimõtted hõlmavad Armeenia ja Aserbaidžaani teineteise territoriaalse terviklikkuse tunnustamist.

Varasemalt ütles Pašinjan Armeenia meediale: „Meil on Armeenia-Aserbaidžaani rahuprotsessi kohta häid ja halbu uudiseid.“ Ta väitis, et Aserbaidžaan ei kommenteerinud avalikult välja kuulutatud kokkulepitud põhimõtteid, mis pani teda kahtlema kokkuleppesse pühendumises. Pašinjani sõnul soodustas see usaldamatuse õhkkonda.

Aserbaidžaani ametnike retoorika jätab avatuks ukse edasiseks „sõjaliseks agressiooniks“ Armeenia vastu, ütles peaminister. „Meile tundub, et see on ettevalmistus uueks sõjaks, uueks sõjaliseks agressiooniks Armeenia vastu ja see on üks peamisi takistusi rahuprotsessi edenemisel,“ ütles Pašinjan.

OSCE Parlamentaarne Assamblee avas laupäeval Armeenia pealinnas Jerevanis oma sügiskoosoleku. Aserbaidžaani valitsus teatas neljapäeval, et ei osale Armeeniaga toimuvatel normaliseerimiskõnelustel, mis pidid selle kuu lõpus USA-s toimuma.