Ettepaneku järgi tõuseks 2024. aastal üldhariduskooli õpetajatel, kes vastavad pedagoogi kvalifikatsiooninõuetele, töötasu alammäär 76 eurot ehk 4,3% ning moodustaks 1825 eurot kuus. Õpetajate jaoks, kel pedagoogi kvalifikatsiooni veel pole, oleks alammäär 31 eurot ehk 1,77% ja 1780 eurot.

„Kuna riiklikul lepitajal pole tagataskus ühtki miljonit ja ammugi mitte kümneid miljoneid, on see täna parim võimalik pakkumine, mis arvestab nii osapoolte huvidega, riigieelarves pedagoogide palkadeks kavandatud vahenditega kui ka lepitusmenetluse käigus kõlanud ettepanekutega,“ sõnas riiklik lepitaja Meelis Virkebau. „Mõistan väga hästi, et lepitusettepanek ei rahulda osapooli täielikult, paraku muid variante haridussektori töötüli lahendamiseks ma praeguses olukorras ei näe. Loodan siiralt, et töörahu väärtustavad nii ministeerium kui ka ametiühing. Seda, et kokkulepete saavutamine eeldab läbirääkijatelt kompromisse, rõhutab ka rahvusvaheline tööorganisatsioon ILO.“

Riiklik lepitaja kutsub ministeeriumi ja ametiühingu kokkuleppega ühinema ka kohalike omavalitsuste ühendusi ning erakoolide pidajaid.

Ühtlasi soovitab riiklik lepitaja viivituseta moodustada neljapoolsed töörühmad, et kooskõlastada eesmärgid ja panna paika teekaart pedagoogide kvalifikatsiooninõuete, töötingimuste, karjäärimudeli, palgamudeli ja koolivõrgu tuleviku kujundamiseks.

„Mida edukamad on sotsiaalpartnerid nende keerukate ja mahukate ülesannete lahendamisel, seda paremad on võimalused järgmiste kollektiivlepingute sõlmimiseks,“ lisas Meelis Virkebau. „Kahtlemata aitaksid vastastikust mõistmist süvendada ka pedagoogide töötingimusi reguleerivad kokkulepped haridustöötajate ametiühingu ning kohalike omavalitsuste ja nende ühenduste vahel.“

Riiklik lepitaja ootab haridus- ja teadusministeeriumi ning Eesti haridustöötajate liidu vastust lepitusettepanekule järgmisel kolmapäeval kella 15ks.

Eelmise kokkuleppe haridustöötajate palga alammäärade kohta allkirjastasid haridusministeerium, haridustöötajate liit ja omavalitsusühendused 5. jaanuaril 2001.