Tartu loodusmaja näitab suurepärast eeskuju, säästes oluliselt elektrienergiat ja vett

Tartu Keskkonnahariduse Keskuses ehk Tartu loodusmajas on käsil uus projekt, millega vähendatakse elektrienergia kasutamist talveaias ligi kahe kolmandiku võrra ning kogutud sadevett hakatakse kasutama lisaks kastmisele tualettides.

Tartu loodusmaja ostab kogu oma elektri rohelisena, tootes samal ajal oma päikeseelektrijaamaga umbes 15% kogu tarbitavast elektrist. Samuti kasutatakse ja suunatakse mõistlikult ning säästlikult vihmavett: loodusmajal on pargialal kaks vihmapeenart, tiik ja keldris suur kogumisbassein taimede kastmisvee kogumiseks, ülejääk immutatakse kohapeal immutusväljakul. Lisaks hooldatakse oma pargiala selliselt, et säiliks looduslik mitmekesisus ja samal ajal saaks seda kasutada liikumistundideks.

Ehmatavad tulemused viisid keskkonnahoidlikumate valikuteni

Idee ja vajadus investeerida sihtasutuse igapäevategevuse veelgi keskkonnasäästlikumaks muutmisesse tuli Tartu Keskkonnahariduse Keskuse haldusjuhi Andres Aedviiru sõnul „Rohelise kontori“ tegevuskavast. „Meie planeeritud tegevustes oli sees ressursisäästmise võimaluste analüüs, aga kui hakkasime koguma täpsemaid andmeid erinevate ressursikasutuste kohta ning tegime auditi, jõudsime ehmatavate tulemusteni. Selgus, et saaksime säästa 30–40% talveaia valgustamisele kuluvast elektrienergiast, kui ehitaksime ümber valgustid ja vahetaksime valgusallikad välja säästlike leedvalgustite vastu.“ Ja veelgi enam – kui energiaaudit andis 40% kokkuhoiuvõimalust, siis projekti käigus saadi talveaia valgustuselt alla koguni 65% seni kulunud elektrienergiast. Talveaia seniste 400 W valgusallikate asemel on nüüd lampide võimsus 140 W.

Teiseks tuvastati mõõtmistulemuste põhjal, et loodusmaja kasutab taimede kastmiseks kogutud vihmaveest vaid 10%. Selleks, et hoolega kogutud ressurss raisku ei läheks, ning hoida kokku põhjavee kasutamist, otsustati juhtida vihmavesi tualettidesse loputusveeks. Kuna aga kõik tegevused ei mahu alati eelarvesse, tekkis mõte taotleda abi Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK). Projekti taotlus sai rahuldava vastuse ning tööd loodusmaja jätkusuutlikkuse nimel juba käivad.

Ümberkorraldused juba käivad

„Talveaia valgustite ümberehitusega lõpetame novembris, ühtekokku ehitati ümber 24 valgustit. Vihmaveesüsteemi ümberehituses oleme projekteerimise ja kooskõlastuste etapis. Trassi ja vihmavee kokkupuutekohad peavad olema korralikult planeeritud, et vältida võimalikku reostuse teket,“ ütleb Aedviir. Ta lisab, et sellega loodusmaja keskkonnasäästlikumaks muutmine aga ei lõppe – järgmine suurem plaan on liituda kaugjahutuse võrguga, sest hetkel kulutatakse liiga palju elektrienergiat suvisele jahutusele.

2002. aastal asutatud Sihtasutus Tartu Keskkonnahariduse Keskus on välja kasvanud 1953. aastal loodud Tartu Linna Noorte Naturalistide Jaamast, hilisemast munitsipaalhuvikoolist Tartu loodusmaja. 2001. aastal toimusid muutused huvihariduse korralduses, mille käigus lõpetati loodusmaja tegevus linna huvikoolina ning asutus pidi leidma uue võimaluse püsimajäämiseks. Nii sai loodusmajast erahuvikool, kus on 60-aastase ajaloo jooksul erinevate õpetajate juhendamisel pühendanud oma aega looduse tundma ning väärtustama õppimisele tuhanded lapsed ja noored.

Üle 600 noore saab keskkonnaharidust

Alates 2013. aasta augustist tegutseb Tartu loodusmaja aadressil Lille 10. Loodusharidust jagatakse maja ümbritsevas 10 000 ruutmeetri suuruses pargis, kus kasvab looduskaitsealune tamm ning on säilitatud puude mitmekesisus. Juurde on rajatud rändkivirada, koprapesa, kolme liiva liivakast, vaateplatvorm, päikesekell, viljapuuaed ja erinevad istutusalad ning peenrad. Pargis on ka tiik ja väliõppeklass. Hoones asuvad päikese-, kivi-, lille-, linnu-, loovus- ning loomatoad. Lisavõimalusi õppimiseks pakuvad labor, töökoda, köök ning viie tasapinnaga talveaed. Tartu loodusmajas õpib üle 660 noore 1.–12. klassini, kes osalevad 18 erinevas huviringis. Kõige arvukam on nooremate loodusesõprade huviring 1.–3. klassi õpilastele. Koostööd arendatakse üldhariduskoolidega valikkursuste andmisel ning väljatöötamisel on huviringid erivajadustega õpilastele. Koolis töötab 39 inimest ja üks koer. Loodusmaja on „Rohelise kontori“ ja „Rohelise kooli“ liige.

KIK toetas Tartu Keskkonnahariduse Keskuse projekti „Põhjavee- ja energiasääst Tartu loodusmajas“ 13 416 euroga siseriiklikust keskkonnaprogrammist.