EL-i välispoliitika juht Josep Borrell tegi juulis ettepaneku, et EL moodustaks nelja aasta jooksul fondi, kuhu kogutakse 5 miljardit eurot aastas. See on osa Lääne julgeolekukohustustest toetamaks Ukrainat Venemaa sissetungi vastu võitlemisel.

EL-i kaitseministrid valmistuvad teisipäeval plaani Brüsselis arutama, kuid diplomaatide sõnul on mitmed riigid, sealhulgas Saksamaa, väljendanud kahtlusi aastaid ette nii suurte summade kogumise suhtes.

EL ja selle liikmed on olnud ühed suurimad Ukrainale sõjalise abi andjad alates Venemaa sissetungi algusest ja pakkunud relvi ja varustust ligikaudu 25 miljardi euro väärtuses.

„Ma ei kavatse seda praegu veel surnuks kuulutada. Kuid loomulikult saab alati teha parandusi,“ ütles anonüümseks jääda soovinud kõrge EL-i diplomaat. „Saksamaal on olnud palju küsimusi... ja õigustatult. Me räägime suurest rahast.“

EL seisab silmitsi väljakutsetega seoses Ukrainale antava sõjalise abi muude aspektidega. Samaaegselt arutavad liikmesriigid ettepanekut anda Ukrainale 50 miljardit eurot majandusabi.

Paljud ametnikud ja diplomaadid ütlevad, et blokil on raskusi eesmärgiga varustada Kiievit järgmise aasta märtsiks miljoni suurtükimürsu ja raketiga.

ELi valitsused on rõhutanud, et EL-i pikaajaline sõjaline abi peab olema kooskõlastatud julgeolekupakettidega, mille räägivad Kiieviga läbi üksikud EL-i riigid, mistõttu on nende kõneluste ajal raske rahalist väärtust kokku leppida.

Eelmisel kuul toimunud EL-i tippkohtumisel ütles Saksamaa kantsler Olaf Scholz, et praegu tuleks keskenduda kahepoolsetele pakettidele.

Samuti on mõned EL-i liikmed väitnud, et neil on raske pikaajalist lubadust anda, sest siseriiklikud eelarved on kokku surutud.

EL-i diplomaat on öelnud, et Borrelli esialgse ettepaneku vastuvõtmise tõenäosus väheneb, kuid paljud riigid soovivad siiski ELi tasandil kohustusi võtta. Lisaks on kolm diplomaati väitnud, et võib juhtuda, et otsustatakse täita oma kohustusi aasta-aastalt.

Jaga
Kommentaarid